Palun kutsut!

Juba pikemat aega on mul suur soov endale kutsu saada. Olen küll alati kassiarmastajate leeri kuulunud, kuid koeraga saab siiski õues jalutamas käia ja kutsud on südamlikumad, kui kiisud. :)

Kui keegi tahab äkki heast südamest minu pangaarvele 15 000 EEKi kanda, siis ma ei takista teid. See annaks mulle võimaluse osta endale yorki... Aga ma oleks supervägaülimega õnnelik, kui ma leiaksin endale OMA kutsu. Mul on ainult üks kriteerium- kuts peab olema täiskasvanult nii väikest/suurt :) kasvu, et ma saaksin teda sülle võtta. Kui kellelgi on mingit kutsupoega pakkuda, siis andke palun teada.

Ma ootan veel mõnda aega, aga arvan, et lähen endale varsti varjupaigast lemmikut otsima. (Kuigi siis ei oska täpselt hinnata, kui suureks koer täiskasvanuna sirgub.)

KUTSUT. KUTSUT. KUTSUT.

2007

Milliste sündmustega jääb mulle meelde lõppev 2007. aasta?

Ma arvan, et 2007. aasta oli üsna eriskummaline. (vähemalt minu jaoks) Vaadates tagasi, meenuvad üsna suured muudatused (hüvastijätt Taagepera Lossiga, kasvanud karmavõla likvideerimine, Tõrva kolimine) Eks oli ka uus juukselõikus katse kõik vana minevikku jätta ja alustada ALGUSEST.
Kui rääkida konkreetsetest sündmustest minu elus, siis tooksin välja:
- Karoliine sündimine sõbrapäeva
- 11.klassi lõpetamine :) Huhhh!
- kohvi- ja konjakilaua purunemine ühes suvises pulmas. VÕIMAS!

Eesti tasndil:
- Pronksöö (Bööööööööööööö)
- Mitmete suurkujude lahkumine (D.Vaarandi, J.Kross)

Aga kokkuvõtteks võib öelda, et polnud sellel aastal vigagi! :) Pealegi väidavad meie armastatud poliitikud (Ansip & Savisaar), et eestlased pole iial varem nii hästi elanud, kui tänasel päeval.

Olgem siis õnne-õnne-õnnelikud! :)

See aasta läks siis niimoodi! :)

Pühad möödusid märkamatult ja erilise jõulutundeta. Esimest korda puges imeimepisike jõulutunne põue, kui me üleeile õhtul õues jalutasime ja väljas oli umbes 0,0005 mm lumekirmet. Vot siis.

Aga mulle jääb mulje, et jõulud on inimeste jaoks lihtsalt hea võimalus ennast suht pildituks juua! (vähemalt noorema põlvkonna hulgas) Ei jõua aastavahetust ära oodata! :)

Ma juba kardan igasuguseid lubadusi, mida ma hakkan endale enne uue aasta saabumist püstitama. A `la õpin paremini, teen rohkem trenni, võtan 5 kilo kaalust alla, ei ole passiivne suitsetaja, ei tee mõtetuid kulutusi jne jne.

Oleksin pidanud ikkagi Talendijahi saatesse minema, oleksin oma omapärase iseloomuga selle võistluse kinni panema. Talent missugune! :D

Aga sädelevat aastavahetust kõigile!

Häid pühi!

Kus on,kus on jõuluhõbe?

Kuuse küljes jõuluhõbe.

Mis on krõbe?

Kus on krõbe?

Jõululeib on kapis krõbe.

Piparkook on jõululeib.

Kribin-krõbin algab meil.

Krõbistame jõudumööda,

pikad jõulupäevad mööda.

Ahv --- Inimene

Töö tegi ahvist inimese. :) Tee tööd, siis tuleb ka armastus. Kes tööd ei tee, see ei pea ka sööma. Töö kiidab tegijat. Need on vaid mõned sadadest tööd ja rassimist idealiseerivatest kinnistunud väljenditest eesti rahva minevikust. Eestlased on olnud alati lisaks sellele, et on olnud suuremat sorti laulurahvas, ka kõvad töörügajad. Oskame ja tahame ja jõuame kõvasti tööd teha. Me oleme sajandeid muudkui töötanud ja töötanud ja töötanud, kuid ometi ei ole me kõik rikkad, õnnelikud...
Selle nädala horoskoop soovitas mul mõelda materiaalsete asjade väärtusele elus. Eks ma siis väikestviisi mõtle. :)

Džüüüs!

Sünnipäev.

Palju õnne mulle sünnipäevaks! :)

Teekond tähtede juurde?

Tobe külmetushaigus on mind jälle ülesse leidnud. :(

Tänane koolipäev oli liiga ränk, et ma oleks suutnud seda lõpuni taluda. Palun vabandust! Päeva alguses arutasime Epu ja Triinuga igavikulistel teemadel. (a´la Kas me suudame selle kooli lõpetada? Miks elu vahel tihti nii saast on?) Matemaatika kontrolltööd kirjutades avaldus minu numerofoobia, sest ma ei osanud neljandat ülesannet ABSOLUUTSELT teha. Zimmermann suudab ikka töö lõppu mingi puraka keerata, millega ma hakkama ei saa. !!! Kirjandit kirjutades haaras Triinut grafofoobia (hirm kirjutamise ees). Aga peab tunnistama, et täna olid eriti kehvad teemad ka. Minu teemaks oli "Teekond tähtede juurde" Kui ma kunagi viitsin, siis kirjutan selle oma teise blogisse, et Kaustikusse. Ja nüüd varsti poen sooja teki alla oma tibu kaissu, et näha oma haigelt sürre unenägusid.

Kohtumiseni.

Thanks for the memorys.

Lumehelbekeste sahin äratas mind ülesse! :)

Üleile sain maha peetud üks igati meeldiv üritus- Essukesel oli sünnipäev! Rõõmsal meelel ühendati soolaleiva pidu ja sünnipäeva tähistamine. :) Uus korter oli vaja ikkagi sisse pidutseda. Eks?
Meie peoga ühines Plingers, millel on märkimsvääselt vahva koosseis! :)
Arvan, et järgmine pidu on sis minu sünnipäev.
Aga Jumal on õnnistanud mind heade sõpradega! :)
Ja veelgi parema kallikesega! :)

Nüüd kibekiirelt tööle, sest umbes 50 mehemürakat tahavad oma hommikusööki meie külmas restoranis nautida. Edu neile.

Kummikommidest majas ma elan,
Istun marmelaadist vesivoodil.

Kati

Kuu.

Et siis kuu aja pärast koguni aasta vanem?

Ei tea midagi.

Hakka juba raha koguma, et mulle sünnipäevaks mõni saarestik kinkida.

Austraalia ja Uus-Meremaa kandis palun.

Taimer.

Ja läbi ta saigi! :)

Õues on vapustav postkaardi-ilm. :) Olen ilma-sõltlane. Aga õnneks oskan ma veel peast arvutada. (parematel päevadel)
Vaheaeg on leidnud oma lõpu, sest homme on juba koolimaja uksel õpilaste jaoks valla. Ja me kõik, kooliõpilased, ootame kannatamatult koolitunde. :) Hmm, peaks hakkama täna "trühvli-katsetusi" tegema, et oma pühapäeva ka millegi muu kui õppimisega sisustada. :)
Heh! Ja ma suutsin ka Kaja viia sinnamaale, et ta hakkab ise jõulukinke meisterdama. Ma ei oska öelda, mis sellest välja tuleb, aga isetegemise rõõm on ikka kõige suurem. Ja palun sis mitte imestada, kui ma kingin teile isetehtud vaarikalikööri. Diil?
Lumi. Lumi. Lumi. Lumi. Lumi. :) Usute?
Ma kaalun muide juba tõsiselt oma blogi mitte-avalikuks tegemist. Sis pole kellelgi midagi öelda. :)

Lume lõhn on eriline.

Mesi.

Hmm!

Ei, ma pole kadunud! Täiesti olemas olen ju. :) Aga vahelduseks oli lihtsalt hea olla eemal. Ja peale selle oli mul maailma parim kaaslane ka. Ei, tegelikult ma olin mesinädalatel. Mesised mesinädalad! :) Tegelikult on õnneks vaja väga vähe. Aga mul läks aega, enne kui sellest aru sain.
Vaheaeg on üks hiiglama vahva asi. Võiks ainult tihedamini sellist head aega olla! Ma tean, et sa nõustuksid minuga. :)
Eile õhtul jõudsin ma Taageperra, aga juba homme lähen jälle ära. Peangi Kajale helistama, et ma mulle homme linna vastu tuleks. Aga enne minekut pean kõvasti koristama ja tegelikult tahaksin ju lehti ka riisuda, kui va ilm seda lubaks!
[Onu Mati mõttetera: "Möliseda on hea küll, aga ma pean tööle hakkama!" ]
Tegelikult ma ei viitsigi siin netis kaua istuda. Terve virn raamatuid ahvatleb mind lugema ja koristamine ootab ka. Ja sorri, peobeibed, kui minu elu teile lausa ebahuvitav tundub! :) Ausõna, lähen kohe kluppi ja tõmban ennast sigalakku täis, vaat see oleks alles kadestamisväärne elu! :)

Tsüüüs.
Kõikidel muinasjuttudel pole ju ilusat lõppu, aga minu omal on. Voh!

Kahjurõõm.

Igal inimesel on õigus tunda just neid tundeid, mis tekitavad temas teatud rahulolu. Kõik on suhtumise küsimus... Tundke jah kahjurõõmu teiste äpardumistest. Palju õnne, kui teil sellest parem hakkab! :) Kuna me näeme sündmusi ja olukordi enda ümber valikuliselt, sis märkame enda ümber head, kui me seda soovime ja näeme vaid halba, kui me nii tahame.

Öööök tuleb peale. :S

Reaalelu.

Enne tööle tulemist alustasin Raili Sule kirjutatud raamatu lugemist. "Armastades kodutut" oli pealkiri. Ja nagu arvata ei pannud ma raamatut enne käest ära, kui see kaanest kaaneni läbi sai loetud. See teos tegi mind jällegi mõned kõvad protsendid tolerantsemaks inimeseks, kui ma seni olen olnud. Ainult puhas rõõm on mul selle pärast!
Raamat rääkis inimestest, kelle olemasolu küll kõik teavad, aga kedagi ei huvita, miks nende elu just nii on läinud. Kodutud. Nähes neid õnnetuid hingi "Raportis" (saade, mida ma tegelikult vabatahtlikult ei vaata, sest ma muutun selle tagajärjel kurvaks ja veidi apaatseks), olen tihti mõelnud, et kes olid need inimesed enne seda, kui nad tõesti eluhammasrataste vahele jäid. Ehk oli mõni neist korralik pereisa, kes töötas ehitusel ja käis pühapäeviti lastega loomaaias, ehk oli see paiste joodud näoga naine kunagi musternäidis ema või kirurg? Me ei tea seda. Nad on inimesed, kes elutsevad nurgatagustes, millest tavaliselt ei räägita. Ometigi on nad olemas. Ka nemad elavad, armuvad, pettuvad ja lepivad. Ka Helmesse on ju tulevikus plaan rajada kutseõppekeskuse asemel sotsiaalhoolekandemaja. Loomulikult pole see ümbruskonna elanikele meelt mööda, aga ka "eluheidikutel" "põlatutel" on vaja kohta, kus olla, oma päevi õhtusse veeretada ja ehk leida tee, et muutuda ja end välja rabeleda. Arvan, et on parem, kui neil inimestel on koht, kus saada kõhutäis süüa ja vajadusel ka arstiabi, mitte et nad jõlguksid majatagustel platsidel. Tegelikult mind huvitaks nende inimeste arv, kes läheks sellisesse asutusse abi otsima. Tõrvas on selliseid "õnnetuid" inimesi üsna palju, aga tegelikkuses on peaaegu kõigil siiski kodu olemas, aga tihti ei leia nad seda "piduhoos" ülesse. Kurb.
Tunnen, et peaksin vastukaaluks sellele liig-liig realistlikule raamatule midagi positiivsemat lugema. :) Kui ma ära ei külmu (sest loss on nagu külmkamber), siis lähen otsin Jahisaali raamatukappidest rõõmsamat lugemisvara.

Kell on null null: null null. Saan midagi soovida! :)

Fakt on see, et väljas on pakane.

I can´t wait.

Ma ei saa aru, kas info üldse ei liigu? Täna on mulle lossist juba neli inimest ühte ja sama küsimust esitanud. Kui mu roosalilla mobiil veel ühe korra heliseb, sis ma ütlen "Halloo!" asemel "Ei, ma ei tee Ago jaoks neid tube korda." :)

Tänane päev möödus ravimise tähe all (See koosnes arsti juures närvitsemisest, lõputust lugemisest voodis lamaskledes ja krampe tekitavalt rõvedast Coldrexist) Ja ma veel lootsin, et see palja jalaga kalapüük ei tee mu tervist halvemaks. Eksisin.

[Ma naeran. Te ei näe seda praegu, aga tõesti...] Raadiost tuleb jälle see James Blunti aastaarvuga lugu. Kui ma üks päev blogi kirjutasin, sis tuli sama tulu ja ma kirjutasin seda ka. Ja nüüd jälle. Kui homme käib ka see James´i lugu, sis on lihtsalt juba veider lugu. James Blunti asemel kuulaks hoopis oma "Lepatriinu" lugu. Onju? :D Jeeesh ohvkooors.

Väike palavik mõjub mu ajutegevusele vist hästi, sest täna voodis uneledes sain ma nii mõnegi asja sirgeks :) mõelda. Aga paljud eksistentsiaalse alatooniga küsimused on veel vastuseta. Vaid mõni päev palavikku ja olen filosoof valmis.

Naiivitaaride terviseks!

Kalatüdruk!

Minu püütud: 4100 g ja 88 cm :)

Mitte vähe õnnelik!

Kadunud pastakad.

Kuhu on peidetud kõik normaalsed pastakad? Alles üks päev oli adminnis neid kolm, nüüd on null. Pliiatsid on kaduv nähtus, kurguvalu on minu puhul jääv.

Kas oma saatuse eest on võimalik põgeneda? Ma tulin siia ilma selleks, et käia kellegi poolt mulle ettemääratud rada? No way! Ma olen rohkemat väärt... Aga küsimus on selles, et ka mul õnnestub rajalt välja rabeleda, pageda eemale ettekirjutustest. Eks seda näha ole, mis saama hakkab. Hetkel ma mõtlen, et mu saatusesse ja ellu on sisse kirjutatud, et ma ei oska oma aega otstarbekalt kasutada ja ma ei suuda mõista, miks teised mind ei mõista.

Õpetaja Religioon! Andke andeks, kui ma homseks ka kodust tööd ei tee. Aga ma luban, et ma üritan ehk tõlkes anna aendast parima, kui ma olen üks saamatu märg kassipoeg.
Ahh! Ma ju avastasin üks päev, et lubaduste andmine pole minu jaoks. Seega- ma üritan oma asjadega mäele saada. Võtan kodused tööd kaasa ja lähen Munamäele. Äkki sõidan liftiga torni tippu ka? Siis olengi oma asjadega mäel ja võin rahulikult edasi vaadata, kuidas elu minust mööda sammub. Loodan, et tal on mugavad jalanõud, sest tal on veel pikk tee minna.

Teise inimese dressipluusi kandes on miski puudu. Ma ei tunne apelsinide lõhna. :)

Kohustetunne on kole, aga kasulik loom.
Sofi (Hugo) on ka loom ja seepärast ma peangi talle nüüd kontorist süüa otsima.

***

Palju õnne!

Kallis Maria!

Palju õnne sünnipäevaks!

Saamatus.

Elas kord Õnn, talle tuli külla Kurbus. Nüüd on seal vaid Ükskõiksus.

____________________________

Mu kodul pole katust. :) Vahva! Ei, tegelikult ma luiskan praegu natuke. Eile võttis Onu Mati katuse ära ja täna ta üritab Onu Antsuga uut katust peale organiseerida, aga ilm ei taha nendega eriti koostööd teha. :) See selleks.
Seoses katusega tuleb mulle meelde, et mul eile õhtul katus sõitis. Aga peale selle meenub mulle see, et Kaarel ja Meelis panevad vist katuseid ja põhimõtteliselt ehitavad. See on nii naljakas, sest mina ei julgeks (tõsimeeli) viibida majas, mille ehitamise juures on olnud Kaarel ja Meelis. :) Üldse on elu läinud omasoodu. Kõik Ala "minuaegsed" noored on juba peaaegu oma elu peal. Meie (Kuldne Kolmik) lõpetame kevadel gümnaasiumi. Juba neljal minu klassiõel on laps. Reio ja Jorma pole enam arglikud. :) Ala kooli algklassid on suureks kasvanud, nad kannavad meiki ja värvivad oma juukseid koledate värvidega. Suitsetavad bussijaamas ja nõmetsevad niisama. Jah, paljud nüansid on muutunud. Mina oleks nagu terve see aeg paigal seisnud. Lihtsalt passinud, kuidas mööduvad aastaajad, lapsed suureks kasvavad ja vanaemad vananevad. Muide ma avastasin täna bussi oodates (Ragun herr Perv sõitis, niiet buss hilines mõnuga.) , et meil on perekonnas nii palju pisikesi lapsi. Aga mul on selle üle ainult hea meel! Nad on kõik nii vahvad. Eriti meeldiv pole see, et tänu oma armsale elutempole ei näe ma neid just eriti tihti. Enamasti olen ma ju tööl, kui Kalmer, Kaja või Angela maale tulevad. Aga eriti kahju on mul sellest, et Kaja nii kaugel on. Jah, ma tean, et me suutsime väga palju kakelda ja riidu kiskuda, aga siiski on ta maailma parim õde. Ja selleks, et seda aru saada, oligi vaja tal sinna Tabiverre kolida. Lol olen. Homme, laupäeval, on Maria sünnipäev. Alguses ei pidanud ei Kalmer ega ka Kaja tulema, aga just enne suhtlesin nendega ja sain häid uudiseid. Kalmer jõuab koos Ralfiga Taageperra täna õhtul ja Kaja tuleb lastega homme enne lõunat. Minu Tibu-Linnud :) Aga vihm on hea. Torm pole nii hea, aga elab üle. (Kuigi, mida mina, kui põline lõunaeestlane, tean tuulest ja tormist? Iroonia! :)) Sain täna peale viiendat Ardiga Alale (vahemärkus: Ardi on vahva.) Vihma sadas ikka mõnusalt, kui ma jala Taagepera poole tatsuma hakkasin. Aga mul oli nii hea olla! Omasin vihmavarju, imehead tuju, sooja salli ja rõõmsat nägu. Kusagil Tõrgi kurvis tuli Maija vastu ja küsis, et kas mul on natuke niiske olemine. :) Vastasin, et mul on kõik OK! Ta ei uskunud eriti ja käskis mul auto peale ronida. Käisime Keijol vastas. Kummaline on see, et inimesed ei mõista, miks mulle selline sombune ilm meeldib. Ega ma ise ka täpset vastust ei tea, aga minu jaoks tundub natukene mõttetu iga päev vinguda: "Issand kui kohutav ilm!" või "Rõve vihm!" või "Ilm rikub tuju ära." Ammu on ju teada tõde, et pole halba ilma, on vaid valesti valitud riietus. (seda viimast tuleb mul kahjuks liiga tihti ette...) samamoodi on ülekohtune rääkida, et oi, ma olen ikka nii väsinud, sest sügis on nii masendav. Räägitakse ka sügismasendusest. Hallo! Sügis on ju kaunis ja inimene lihtsalt vajab midagi, mille kallal lõputult vinguda. (eriti inimene, kes on rahvuselt eestlane) Olen oma lühikese elu jooksul õppinud, et kui midagi tarka või väärtuslikku öelda ei ole, sis võiks ju suu üldse kinni hoida. (Nüüd sis teate, miks ma tihti vaikne olen.) Kogu aeg ei pea plärisema ja mulisema. Natuke võib vahepeal vait ka püsida. Kaaskodanikel oleks ka kergem elada. Uskuge mind. [Praegu käib James Blunti see aastaarvuga lugu] Tegin täna enda jaoks kasuliku otsuse: kavatsen hakata oma telefonile sissetulevaid kõnesid piirama, praktikas tähendab see seda, et mulle saavad helistada ainult ema ja veel mõned valitud inimesed. Siis on mul äkki mõni päev ka üle tunni aja hea tuju. Sellel põhjusel purunes ka minu eelmine telefon. (RIP) :) Vägivald ei ole lahendus, aga tihtilugu see aitab. (Kui suunata oma lööke poksikotti või vihast tulenevat energiat pikamaajooksu.) [Palun pange see Ladina-Ameerika seep teises toas kinni. :) ]

Esmaspäevaks on tarvis rodu asju ära teha. Eelkõige seoses kooliga.
Pean vist jälle oma suurepärast Blaani kirjutama asuma. :) Kuigi tegelikult ma ju tean, et ma ei pea oma nimekirjadest mitte kunagi kinni. :) Siiski koostan Blaani.

Kool on täiesti talutav nähtus, kui on huvitavad tunnid ja uni ei niida. Näiteks kunstiajalugu ja religiooniõpetus on väga okeid. Ega kirjandusel ka midagi eriti viga pole, kuigi 12 klassi õppeprogramm, mis hõlmab eesti kirjandust, pole eriti minu maitse. Eelmisel aastal oli kirjandus konkurentsitult mu lemmik. See aasta on ka kokandus, kus saame oma mürke ja nõiajooke kokku keeta. Lõbu. Aga kui keegi veel ühe korra küsib, et mida ma peale lõpetamist teen, sis ma ärritun. Enda peale ärritun :) ja hakkan hammustama, kõikke ja kõikki.

[Ines laulab siin, et "kustutame vead" :) Davaiks, las kustutab siis minu omad ka ära.]

Reede, kahteteistkümnes oktoober aastal kaks tuhat ja seitse. Õnnitlen. Isegi porikärbes aknal on loid, no mida veel. ?


Kadri

... uskumatu! Ma kirjutasin "Kadri" :) naljakas. Endal ka harjumatu.

Hey!

Palun andeks, et pole ammu kirjutanud.

Ajast jääb igas ööpäevas umbes 5 tundi puudu.

Aga nüüd midagi niisama:

45 ebaolulist vastust

1. Kas sa said nime kellegi järgi?

Kadri oli aastal 88 väga popp ja noortepärane nimi. Mu vanemad ei arvastanud sellega,et kui mina suureks kasvan, sis pole mul üldse originaalne nimi ega midagi. :)

2. Millal viimati nutsid?

Eile. Aga see oli naermisest. (Märksõna- juuksuri mängimine, katesejäneseks Epp)

3. Kas sulle meeldib su käekiri?

Vahel harva. Kõige ilusam käekiri on mul olnud paariaastataguse jaanuari tormi ajal. Kui voolu polnud, sis ma kirjutasin hästi palju ja ilusas käekirjas. Tore oli.

4. Mis on su lemmik lõunasöök?

Hmm. Reimo tehtud värske salat ja peekonisse mähitud kanarind. Sinna juurde üks pudel Hustlerit. Ideaalne.

5. Kas sul on lapsi?

Veel mitte.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?

"Sõber"? Usun, et ei taluks end silmaotsaski. :) Tõsimeeli. Liiga endalik olen. :)

7. Kas oled tihti sarkastiline?

Nii tihti kui vaja.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?

Jaa. Ma ei igatse neid.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?

See pidi seljale haiget tegema. Tahaks proovida ikka, kui konkreetne võimalus oleks, aga ise ei hakkaks hinge seest välja rabelema, et seda sooritada.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?

Müsli on parem.

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?

Oleneb ajalimiidist.

12. Kas pead end tugevaks?

Absoluutselt mitte. Füüsiliselt nõrk, vaimselt veel nõrgem. Aga magamises olen ma tugev, omaala meister.

13. Milline on su lemmikjäätis?

Kunagi aastaid tagasi oli jäätis "MIKS?" Vaniljejäätis pohlamoosiga. Tegin endale selle järgi meiliaadressi ka miks14@hot.ee Sis meeldis kunagi veel üks jäätis, mis oli šokolaadi moodi, pähklid olid sees. Laupäeviti me ostsime neid Epuga poest kolm tükki ja sis läksime Triinu juurde, et ta enne lõunat ülessa ajada. Jäätisega ja puha. Hetkel vist lemmikjäätis puudub.

14. Mida märkad inimese juures esimesena?

Märkan, et ma märkasin teda.

15. Roosa või punane?

Kõik, kes mind vähegi tunnevad, teavad vastust. Roosa. Roosa ja must. Parim. Järgnevad punane, kollane, hall. Lilla on viimane ja hapupiimane. Koledaim värv maailmas. Lilla on nagu eksitus, must lammas või õnnetus värvide imeilusas maailmas.

17. Mida igatsed kõige rohkem?

Vaikust, puhkust. UND!

18. Kas loodad, et keegi selle ankeedi küsimustele enda blogis vastab?

Võiks ju.

19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?

Punased püksid, roosad sokid.

20. Mida viimati sõid?

Õunakooki.

21. Mida hetkel kuulad?

Ines (Mingi laul kosmosest)

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?

Ei tahaks olla rasvakriit. Pigem harilik pliiats. 2, 5 HB Faber-Castell Grip 2001 '

23. Lemmiklõhn?

Vihma lõhn, kevade lõhn ja konkurentsitult E. Arden Green Tea.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?

Karolyga

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?

Jalgpall. Suusatamine.

26. Su juuksevärv?

H Peaks olema helepruun, aga minu peas on tume punkaspruun. :) Vähemalt pole mango. Mangopea.

27. Su silmade värv?

Suht sinisilmne olen.

28. Kas kannad kontaktläätsesid?

Jah.

29. Lemmiktoit?

Piimajuurviljasupp. Or Lillkapsas rõõsas koores.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?

Kindalsti õnneliku lõpuga. Ei raatsi ennast õudukatega masendada.

31. Mis filmi viimati vaatasid?

"Kõht ette!" Kiidan. :)

32. Mis värvi särki hetkel kannad?

Khaki.

33. Suvi või talv?

Kevad & Sügis

34. Kallistused või suudlused?

Vaheldumisi paluks.

35. Lemmikmagustoit?

Eeeem. Maromrkook? Ei tule midagi muud hetkel pähe.

36. Mis raamatut hetkel loed?

Jasmuheen "Vaimne resonants" Loen juba kolmandat korda.

37. Mida su hiirematt kujutab?

Puudub.

38. Mida viimati telekast vaatasid?

"Meeleheitel koduperenaised" esmaspäeval

39. Lemmikheli?

Vaikus. Vihm akna taga.

40. Rolling Stones või The Beatles?

The Beatles

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?

Unedemaa. Vastan sellele küsimusele kuu aja pärast uuesti.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?

Oskus inimesi ärritada. Oskan Monk ka olla.

43. Kus sa sündisid?

Pärnus.

44. Kui palju kommentaare sissekandele ootad?

Ei oota ma midagi.

45. Kes kõige tõenäolisemalt kommenteerib?

Epp.

Jen või Angelina?

You Are More Like Angelina Jolie

Bad girl with a heart of gold. You are smart, sexy, and strong willed. You aren't against stealing another girl's man... If he's better off with you!

Are You More Like Jennifer or Angelina?

Hmm.

Varajane ärkamine pole mu meelistegevus, kuid siiski teen seda igapäevaselt. Prrrrrr! Kool...

Valgus.

Märka, kui oled hakanud teiste inimeste üle kohut mõistma.

Muuda kohtumõistmine mõistmiseks ja kaastundeks, andesta endale ja teistele. Meenuta seda, mis on inimestes head ja Su süda avaneb taas Jumaliku Armastuse kohalolekule. Kui oled loobunud hukkamõistust, märkad, et suhtud ka endasse hoopis suurema armastuse ja kaastundega. See omakorda võimaldab Sul teha üha selgemaid ja õigemaid valikuid, mis on kooskõlas Sinu tõelise olemusega.

Sinu valgus lööb taas särama ja muutub veelgi kirkamaks.

[Andke andeks.]

Sadamalitsid & Madrused.

Eile, 29.septembril oli Triinukesel sünnipäev! Aastake vanem :) Armas!

Samas oli meil Taagepera lossi tööka kollektiiviga pisike saunakräu. Õhtut iseloomustas sõnapaar Sadamalitsid ja Madrused. Ütleme nii, et seltskond oli kirju. Seal leidus nii sulelisi kui ka karvaseid litse. Erinevaid variatsioone oli ka madrustest. :)

Kui eilsel peol oleks jagatud mingeid tiitleid, sis oleks need olnud vist sellised:
-Sünnipäevalaps: Triinu
-Rase ja lustakas: Angela
-Seksikaim lits ja tema vapustav kaaslane: Angela vend oma naisega
-Viisakaim madrus: Reimo
-Rikutud mõtlemisega tüdruk: Anni
-Lits, kes sai endale tööotsa ja tõmbas esimesena minema: Epp
-Litsistunud fotograaf: Essu
-Armsaim paarike: Matu ja Merli
-Vaga vesi, sügav põhi: Karin
-Üheõhtusuitsulits: Riina
-Viisakaim prostituut: Merle
-Tantsulõvid ja eliitlibud: Triinu ja Kati
-Booli armastaja: Karoly
-Paremini meigitud lits: Taivo
-Muhe meremees ja hommikune koristaja: Keijo
-Hiliseim saabuja: Klaire
-Lõbusaim peoline: Gabriel

Alguses ei saa vedama, lõpus ei saa pidama! Onju? :)
Kallid olete kõik mulle.
Ausõna, ei oskaks paremat kollektiivi tahta.
Aitäh teile!

[Kuna ma unustasin enda digika koju, sis üritan endale nüüd kelleltki eilse kräu pilte hankida, sest palju vahvaid hetki sai jäädvustatud...]

Igaüks energiat kannab enda sees...

Kümnesilme koletis?

[Miks on klaviatuur õunaseemnetega üle puistatud? Lihtsalt inimlik uudishimu... :) ]

Nii mõnusat seenevihma sadas, kui ma peale trenni koju tulin. Ma pigem aeglustasin sammu, sest vihm oli nagu Eviani pihustatav spreivesi (Triinu lemmik!) Lihtsalt meeliülendav on kõndida kollapunaste krõbisevate vahtralehtede sees, taskus kolm sarapuupähklit ja jakihõlmal külm vihm! Sügis on mind ikka totaalselt ära võlunud... :) Suve palavust ei anna sügise romantilisusega võrreldagi! Ma lihtsalt naudin veel seda aega, kui pole pruuni pori, raagus surnud puid ega tinahalli taevast. Las ma siis naudin!

Aga mul tekkis küsimus. Miks just seenevihm? Öeldakse: "... sadas seenevihma..." No siiski, miks just sõna "seen" ? Kas selline peenike tihe vihmasabin on just seente kasvule ekstra hea? Minu loogika on selline, et vihm on ju suht kõigele hea, mis kasvab ja valmib, nagu kastmine ju. Sama hästi võiks olla õunavihm, muruvihm,marjavihm. Onju? Aga las ta jääb! :) Seenevihm on seenevihm. :)

Kirjutan sis lühi-lühidalt oma tänasest päevast:

Hommik oli nagu ikka- raske, unine, suht depressiivne. Veel sularahaautomaadi juures oli plaan midagi kurja teha, aga õnneks kutsus Epp mind korrale (kuigi, jah, ka tal oli suur kiusatus ) Ülejäänud koolipäev oli suht väga talutav. Matemaatika tunnikontrolli sain "5"-e. Suht tervendav uudis minu jaoks! :D avastasin, et õp. savimägi ehk hellitavalt Safka :) on rohkem meie (12b) klassijuhataja, kui Valev Elerand. Nagu tõsiselt kaa! Ta tunneb ikka muret meie pärast ja jagab meile igasugust informatsiooni, mida peaks andma meie oma klassijuhataja. Väga armas tegelikult ju. Ah jaa! Täna käis sis õppealajuhataja meie klassiga rääkimas. Esmalt ta tänas meid väga kordaläinud Rebastepäeva eest. (Kamooon! Me ju ei teinudki midagi!:S) Aga tore ikka, kui keegi tänab! :) Jah, kümnendikud olid suht rahulolematud olnud, et neile see päev nii igav oli! Nemad ootasid ikka ehedat kiluvedelikku ja munakollast oma juustes, mitte pidulikku ja ringmängulist päevakest. Aga läks kuidas läks! :) Sis õp.juhataja rääkis veel õpetajatepäevast paar-kolm sõna jne. Meie Epuga austame 3b klassi oma kohalolekuga. Ühesõnaga, me peame neile mingi viis tundi vist ära andma. See saab huvitav olema! :) Füüsika tunni ajal sai kodujuustu-isu meist võitu ja me läksime Epuga linna šoppama! Urrrr! ;) Koorilauluks vedasime oma pepud koolimajja tagasi ja ma usun, et õp. Umbleja oli siiralt/meeldivalt üllatunud, kui ta meie Kuldset Kolmikut oma kursusetunnis nägi. (Suht harv juhus ju ikkagi! ;) ) Koorilaulu ajal avastasin, et paralleelis on ka mõned energiajoogi- sõltlased. Kohe kergem hakkab, kui tean, et on kaaskannatajaid! :D Muhhahaaa! Tunni lõpus veel õpetaja rääkis, et Tõnis Mägi ei oska omaendaviisistatud laulu laulda ja muud huvitavat. Ei tohi Tõnni kohta halvasti öelda! :( Tõnn on hea! Eks? Peale kooli tõmbasin kohe jooksuriided selga ja lippasin jooksma. Ülimegaheaoli! Peale jooksu koju, sis Karolyga jalutamistiirule ja hiljem koju õppima. Kui ma homme imestan, et miks mu mantli taskus on peale pähklite ka kolm veinikorki ja mingi närune Coca-Cola kork, sis võin kõiges tööl olnud restorani omasid süüdistada. Nad nimelt loopisid mind/meid asjadega. Ja pole kena korkidega klientide autosid visata! Onju? :D Sis mina lollike pean seda rämpsu pimedas otsima. [Naiivsus on mu keskmine nimi. ] Kui Karoly mind koju saatis, sis ma rääkisin kulmude kitkumisest ja tema hakkas seepeale röökima kümnesilmsetest koletistest pimeda puiestee lõpus. Suht spuuki oli... Ma kardan pimedust ja kolle! Kaks halba asja korraga pole hea! Kodus vaatasin õppimist ja poole silmaga "Inetut B/Pettyt" Hoidsin ka Simsi mängust edakult eemale. :) Tubli! Kes mind ikka kiidab, kui mina ise seda ei tee? Nüüd sõlmisin endaga kokkuleppe, et homme kultuuriloo tunni ajal teen ära matemaatika kodused ülesanded, tšekin eesti keele võõrsõnu lk.102-105 ja õpin kirjanduse kontrolltööks. (ja loomulikult kuulan, mida õpetaja Elerand tarka räägib.)

Millal linnud lõunasse lendavad? Võtaks sappa! ;) Väike egiptuse päike ei teeks sugugi paha.

Täna avastasin, et kirjutuslaual on mingi Yves Rochersi jõulukataloog. Jah, jõulud! :D Jõulupildid, jõulukingid, jõuluehted, jõuluvärvid. Et siis jõulud... Ma ei tea, et kas maolen nõme või midagi, aga natukene vara on ju veel! ?Või mis? Suht tobe, kui see jõuluteema nii ära lörtsitakse. Siiski on need pühad ju detsembris,mitte septembris... Jõulud tulevad üks kord aastas koos päkapikkudega ja see peaksiki olema eriline, mitte nii, et terve aasta läbi on mingi ilmal pühade-teema ja detsembris on juba nii kopp ees, et põletaks naabrite jõulukuuse ka maani maha... Aga samas tulevad seal Yvesist need tooted mingi kuu aega ka vist, et sis ongi äkki normaalne, et neil selline temaatika juba on. Oktoobris hakkavad nad vist emadepäeva eri-katalooge välja saatma... Ma kiidan kõiki neid, kes ostavad oma lähedastele jõulukingid varakult ära, mitte ei tungle nagu idiootad jõululaupäeval kaubanduskeskustes, nagu minul see traditsiooniks on saanud! :) Ah jaa! "Inetus B/Pettys" (Ma ei tea, kas Betty või Petty. Sry!) olid ka jõulud. Kreisi.

Aga minge tehke tammetõru-sõda ja laske sügis südamesse!

Mina lähen tudun seni!

I need my beauty-sleep!

Kati.

PS! Nägin täna UFO-t. Armas oli. Teinekordki võiks!

Tark?

Tee tööd ja näe vaeva, siis...

tulevad ka töötunnid graafikusse! :)

---

Tasane rahustav vihm mu akna taga.

Nahkjad piisad vastu külma klaasi.

Soojad mõtted teisel pool.

Sügise uinutav võlu.

___________________________





Ma vist unustan liiga palju...
[emme arvab, et see on vitamiinipuudusest ja meenutab mulle ikka, et pean oma kapsleid võtma.] Täna enne kekatundi jõudis minuni arusaam, et mu keka papud on vales kohas. Selle asemel, et olla minu kekakotis ja koolis, olid need va sunnikud kodus mu voodi kõrval. Vahva! Ja ma just enne seda rõõmustasin, et saab välja minna. (sest õues oli sis numps ilm) Laanekas pakkus, et ma hangiks endale papud, aga nagu KUSKOHAST? Nii mööduski mu keka tund buffis vett kaanides ja matemaatika kontrolltööks õppides. No see oli siis mu esimene unustamine: tossud. Peale kooli, kui me Epu ja Triinuga linnaraamatukogus käisime, sis suutsin oma kekakoti kuhugi raamatukokku laokile jätta, ega ma ise ei märganudki, aga enne bussi peale minekut Triinu juhtis tähelepanu mu koti puudumisele. Aga koti tõi õnneks emps ära, kui ta Mariaga Kala juures käis. See oli siis mu teine unustamine. Käisin lossis, et küsida Taivolt, kas talle sobib, kui Tiidu-Krista on laupäeva hommikul minu asemel tööl. Talle vist suht sobis, aga oma "Sügisballi" unustasin serverka kapi peale. Kolmas unustamine. Kodus otsisin meeleheitlikult oma inglise keele töövihikut ja vene keele mappi. Süüdistasin juba loomulikult Mariat, et ta on mu asjad kuhugi ära tõstnud. Pooletunnise otsimise lõpuks otsustasin Jüri majas ära käia. Loomulikult olid mu asjad seal, kuigi ma oma arust nii selgelt mäletan, et ma neid asju kodus nägin... Neljas unustamine! Nüüd õppides avastasin, et olin veel hunniku asju Taageperra jätnud, (Tahtsin ju täna neljapäevased asjad ära õppida, aga nohh!) Viies unustamine! Ah jaaa! Kuues unustamine: Kantseleist riigieksami tunnistus. Arvan, et selle tipp oleks, kui ma unustaks oma nime ka ära. (sest oma mobiili numbri olen ma juba unustanud!) :D :D See on see kool! Iga päev peab nii palju uusi asju õppima, aga mu aju ei taha vist sellega kohaneda... :) Naljakas. Andke mulle aega.







Homseks anti tormihoiatus. Ja mul pole isegi vihmavarju mitte :( Kummareid ka vist mitte!

What a shame.

Saab jälle liguneda! :)





Mari väike pätt ei tulegi neljapäeval Taageperra... Ta ravib ennast reedeni ja tuleb alles siis tööle. Need on need kurjad viirused, mis meid jälitavad! :D

http://www.minormajority.no
Miks ma seda varem pole avastanud? Täpselt vihmasaju muusika! ;)

Ja rahvas! Lugege rohkem raamatuid!Minu uus lemmik õpetaja Proua Religioon (Ma ei mäleta ta nime...) rääkis meile esmaspäeval lugemisest noorte seas. Mina isiklikult loeks vist 24/7 ja oleks suht omadega rahul, kui keegi mind raamatukokku luku taha paneks! :) Raamatukoi! Nii et! Ärge istuge netis! Raamat on parim sõber, eriti porisel sügisõhtul. Ja veel kann kuuma rohelist teed ka kõrvale. Ideaalne! ;)

Lähen lugema.

[Päike tõuseb ja loojub. Mõnikord sajab. Me elame ja me sureme. Ken Follet ]

Ilu.

Kollapunased vahtralehed mu talla all...


See on ilu! :)

Nutulaul.

Kas on võimalik, et ma jäi haigeks oma kahtlastest mõtetest? Mõtetest, mis mind painavad, jälitavad, hukutavad ja samas ka hirmutavad? Jah, kõik on võimalik. Täna on pühapäev, eile oli loogiliselt võttes laupäev. Eile ma ei jõudnud tööl olla, oma ülikehva enesetunde tõttu, ja seepärast läksin lihtsalt ära. Kodus ei hakanud mul oluliselt pearem, aga vähemalt ei pidanud ma kliente nägema, laudu katma või muud asjalikku tegema. Ei pidanud ka kellegagi suhtlema, rääkima, arutama, tülitsema, nalja tegema, head olemist teesklema.(See leevendas mu nõmedat ensetunnet tsipa.) Ja ka täna ei suutnud ma tööle tulla. Mul on vist allergia. Olen allegriline oma elule. Ja ma ei näe nagu erilist viisi, et oma allergiat leevendada. No tegelikult üks asi leevendab mu allergiat: Magamine. Lihtsalt magamine. Siis saan näha oma absurdseid unenägusid, mille peale vahel öösiti üles ehmatan ja avastan end nutmast. Kõik on nii sassis. Elu on sassis, sõnad on sassis ja tuba on sassis. Jah, koolikott on ka sassis. Rääkimata kõigest muust. Aga kuidas ma peaksin kõik need asjad korda saama? Ma ju ei jõua, absoluutselt ei jõua, mitte midagi ei suuda teha. (mitte midagi asjalikku, sest mõtetuste korraldamises olen ju suht maalilmameister...) No okey! Koolikoti suudan võib-olla korda teha, aga oma elu... näkääää!!! Millal ma kõik nii käest ära lasksin minna? Ausõna ma ei taha mitte kellegagi enam rääkida!!!! MITTE KELLEGAGI!!!!! Sorry, keegi ju ei mõista! Ei, ärge põdega, ma totaalselt saan teist aru, et te mind ei mõista, sest ega mul on endal ka sellega pidevalt raskusi [iseenda mõistmisega] Mõistmine on üldse üks metafüüsikaliselt keeruline asi. Sa võid ju mulle sinisilmi väita: "Ma mõistan!" Aga noo f**k! Sulle ainult tundub, et saad aru, mitte essugi sa aru ei saa!!! Mõista lõpuks ise, et saa ei mõista. Mõistatusi võid ära mõistatada, kui tahad, kui leiad aega. Ja siis ole õnnelik. Õues mäena, toas veena. Ole nüüd õnnelik, aga mina ei ole. Sis olen, kui keegi mu elu ära parandab. Ei tea mitu kasti Super-Attack´i selleks kuluks? Mingi kümme kasti ikka? Aga palju ühes kastis neid väikseid tuube sees on? Pole õrna aimugi... Äkki keegi targem teab. Vaatan oma telefoniraamatust mõne targa inimese numbri, vajutan helistamisklahvi ja kui ta vastu võtab, siis küsin, et mitu pisikest liimituubi on ühes kastis. Ja kui ta ei tea, siis kriipsutan ta oma tarkade inimeste nimekirjast maha. Targad inimesed peavad kõikke teadma. Tõsiselt. Miks nad muidu targad inimesed oleksid? Moe pärast? Ei, moe pärast ollakse hoopis muid asju. Ma avastasin, et mul on liiga palju asju. Igasuguseid asju: ehteid, riideid, ajakirju, jalanõusid, kreeme, pliiatsied, pisikesi märkmepabereid, kuhu olen mõne üliolulise asja üles kirjutanud, plaate, küünlaid ja veelkord riideid. Mul on vist suht see sündroom, et igakord, kui ostan mõne uue riideeseme, sis mõtlen, et oi, nüüd ma olen ikka täiega ilus ju ja mul on nagu sajaga veel hilpe vaja, et ma ennast paremini tunneksin. Aga kunagi saabub teadmine, et need mõtetud asjad ei tee mind õnnelikuks...Olen tänapäevase tarbimisühiskonna eeskujulik liige. Tarbin nii palju, kui võimalik. Tekitan palju rämpsu ja saastan oma pakendimajandusega keskkonda. Aga ise ole õnnelik! Si**a ma olen! Kui Aafrikasse lähen, sis pakin oma tuhat ja üks asja lennuki peale ja sis jagan kõik oma tarbetuid asjad tumedanahalistele pubekatele. Äkki neil hakkab sellest parem, sest tean, et minul küll hakkab parem kui saan oma koormavast tränist lahti. Ei, ei! Mul hakkaks vist nendest Aafrika inimestest kahju. Namad pole ju milleski süüdi, et peavad sis minu kraami otsas elama. Näh! Arvan, et kõige mõistlikum tegu oleks edasipidi vähendada oma tavaari ostmise piir kuni miinimumini. Järgmine kuu on mul vaja osta korralikud jooksutossud ja adi tuulekas. Rohkem ei midagi. Apteegis on müügil mingid tinktuurid, mis on üldpuhastava toimega. Peaks vist endale ostma paarsada liitrit mingit rohtu ja siis jooma ära selle kõik. Äkki saan siis kehalt ja vaimult puhtaks? Ei ole võimalik! Hämmastav! Ma lõpetasin just jutu oma ostuhullusest ja selle järgneb lause: "...peaks ostma..." [ma ei taha teada, kui palju kirjavigu mul on siia juba vahepeal sisse tulnud] Ja äkki ma peaksin vahelduseks õppima kaa? Hmm! Kool on kestnud juba.. 16 päeva, aga oh üllatust! ma pole veel mitte ühtegi kodust tööd teinud ega mitte midagi õppinud. Eesti keelst olen juba saanud kaks närust "nelja". Nagu ma oleks mingi kirjaoskamatu siga või midagi taolist. Ja olen rott, ei oska oma emakeelt. Häbi on ausõna! Aga Vaikimine Pole Kuld! Vähemalt täna mitte! Fakt on see, et inimesed ei oska üksteise mõtteid lugeda, nad võivad ju püüda, kuid suht tulutult. Ja rääkimata jäänud asjade pärast tekivad probleemid, probleemid omakorda põhjustavad probleeme ja nii edasi. Sealt edasi tuleb masendus ja kurbus, nagu minult täna, eile, homme ja ülehomme, arvatavasti ka järgimine nädal ja järgmine kuu! Raagus sõnad suul. Sinu suu ja silmad, üle sügise. Kuhugi on kadunud usk ja ... Sügis on tulnud nii märkamatuslt. Raamatukogu juures olev vaher on juba nii armastavalt ja päikeselistelt punase-kollasekirju. Ja minu mantli taskus on kolm sarapuupähklit, mis ma üks päev koolist tulles tee pealt leidsin. Need on asjad, mille nimel elada. Liiga vähe neid on, aga elame üle. Vabandust! Elan üle! Nutmine on üks vabastavamaid tegevusi peale jooksmise. Pisarad on nii toitvad uutele pisaratele ja üleüldse on lootus, et ehk hakkab kergem. Nutan kurbuse oma seest välja. Seljatan kurjuse ja see on hea, kuigi väidetakase muud. Võin oma parema käe peale kihla vedada, et olen homme koolis olen näiteks... surmväsinud... sest olen ju viimasel ajal kogu aeg väsinud, uskumatult väsinud. Vahel ma mõtlen küll, et õppimine on tore ja üldse on hea saada uusi teadmisi ja olla haritud, aga olles koolis ja käies klassist klassi, siis saabud teadmine, et ega ikka ei viitsi küll. Veel 31.august mõtlesin, et peab ikka selle kirjaliku lepingu ära tegema, (sisult siis selline, et mul ei tohi olla suva, ma pean olema agar ja õpihimuline ja töökas) aga leping jäi tagemata ja ma pole tubli. Laiskloom olen. Rõve masekas. [haige pubekalik maailmavalu] Selle asemel, et siin oma pisaratest nõretavat mitte! blogi kirjutada, peaksin inglise keelt õppima. Jah, keera kõik oma võimalused tuksi, ka need mis sul veel ees seisavad. Sajandi parim tegu siis ju! Vahel, väga tihti ma imestan, et kuidas inimesed toime tulevad. Et kuidas nad suudavad olla elurõõmsad, võidelda muredega, saada üle raskustest. Kas ma olen lihtsalt lootusetu juhtum, või on teistel ka kuangi nii halb, kui mul. Väga egoistlik oleks mõelda, et minul on kõige raskem ja minul ainsana on kõik halvasti! Aga egolaksust on asi kilomeetreid kaugemal. Jah, isegi eneseusku mul ei ole...
Aga suur venna Kalmer ütles, et ma pean nüüd masetsemise lõpetama ja õppima hakkama!
.
.
.
.
.
See on see mida ma teen. Kui ma peaksin valima, sis ei teaks kumba teist võtta. Kui ma teen kõigile haiget ja kui ma kaotan kontrolli, siis ei tohiks te mind peatada. Nüüd ma muretsen veidi vähem, aga raske on unustada. Ei tea, mida oodata või keda uskuda. Iga kord, kui sa põrud, annad endale lubadusi, mis kriibivad su hinge, ega kasvata su iseloomu. Ma ei suuda sind kanda, ma suudan vaid nutta. Sa ütled vabandusi, lausud sõnu ja lauseid. See on see, mida sa mulle teed. Kui sa mind vaatad... Poleks iial uskunud, et teed mind selliseks. Muudad mind niivõrd palju. See on see, mida sa peidad,asjad, mida kunagi välja ei öelda.
[kui ülaltoodud mõttevälgatusi veidi seada, saaks sealt ühe masendava luuletuse]

Pole tagasiteed.
.
.
.
Ja ma suht kirjutaksin diplomi sellele, kes suutis ilma oksepausideta eelneva blogimise ära lugeda.

.

Nu... Nüüd just meenus... :S Pidin ju kunagi mitmeid päevi tagasi minema kantseleisse oma keemia riigieksami tunnistuse järgi. Hea, et mul mäluga probleeme pole.
[pean vist hakkama veelgi rohkem meelespeasid oma roosalillasse NOKIAsse panema.]
Blaaaaaa!

***

Esmalt lähen lolliks, siis hulluks ja viimasena... halliks! :)




(ma poleks osanud arvata, et ma seda oktoobirkuud nii-nii väga igatsema hakkan!)

Nobody wanna see us together...

9.september aastal 2007 oli sis see päev, kui meie Triinu sai mehele pandud. Minu pidulik neljas kord kanda tiitlit pruutneitsi :) Asjaosalised (need, kes mäletavad...) teavad, et pidu oli Super ja Viis Pluss!

Ilus lõpp meie töisele suvele.

Aga nagu minu ema ütleb: "Viin (üleüldse alkohol) on tarkade inimeste jook!" Niiet... Suht ei tasu juua, kui ajulaadne asi peast puudub. Eks igaüks sai oma õppetunni. Lihtsalt kole oli kõrvalt vaadata :( Moraalist pole ju kasu, omad vitsad peksavad.

Oih, see viimane sõna sai vist suht täpse tähendusega kirja...

Hetkel on mul väga tõbine olemine. Ma võin kõigiga oma pisikuid jagada, kui ainult kellelgi soovi on! ;) Eks? Ja palun seletage keegi mulle, miks ma söön ära terve tahvli šokolaadi, kuigi ma ei tunne nagunii selle maitset ja mul pole isegi mitte isu selle järgi. Olen siiski ju tarkadest targim!

Karoliinet igatsen! (Ja ka kõiki teisi oma pisikesi sugulasi...)

Terve tahan olla!

Triinuga tahan joosta vihmas 11 kilomeetrit!

Liigne agarus on ogarus!

Savimägi on lemmik õpetaja EVER!

Hammustada võiks küll igaüht!

Magada võiks!

Läätsed peaks silmast ära võtma!

Pigem õudne lõpp, kui lõputu õudus!

Kolmteist tätokat peaks tegema!

Vitamiine pean sööma!

"Klass" on IRMUS film!

Teelel on megakenaarmasstiilne soeng!

Homme abiellun Ardiga!

INIMESTE ARMASTUS ON SAMASUGUNE NAGU INIMESED ISEGI- MUUTLIK, EBAKINDEL JA HAJUV.

Mina ja mu fuksiaroosa telefon. :)

Mjäu.

````

Uskumatu!

Kõik on uskumatu!

Nii uskumatu, et hakka või uskuma!

Mnjahh! Tõmbaks ennast tükkideks ja annaks kõigile pisikese tüki. Siis äkki olete rahul? Ah et sellest ei piisa? :)

Siis mina tõesti ei tea, mis edasi hakkab saama.

Äkki näen unes mõnd vihjet!!! :D

Et siis unemaale... Kes hüppab rongile?

Üteksakümmenütetsa.

Ametlik lõpp!

No nii!
Vabadus on siis selleks korraks läbi! Ametlik orjus hakkab esmaspäeval, aga see pidulikum osa on täna.
Vahvamast vahvam on see, et lõpetasin just öises teeninduses ja .... lausa... kahe tunni pärast pean ma kooli minema.
SUPER ;)
Et siis kiire pesu, mõned valuvaigistid ja veidi e.jooki! (Kuigi tark laps saab ka mujalt energiat, näiteks meie pesulaos leidub seda viimasel ajal eriti palju- energiat ma mõtlen.)
Ning kuna täna on ülemaailmne rahupäev ja samas ka teadmistepäev, siis.. Rahu maailma ja muud hääd kõigile lähedastele ja kaugetele!

Muud ei miskit!
Usin Tuupur KADRI

Palun.

Kallid kaaskodanikud!


Kui te olete otsustanud endale võtta lemmiklooma, siis palun hoolitsege tema eest, et ta ei jääks nälga ega satuks tänavatele või küla peale hulkuma. Kui näiteks kiisu jäetakse tänavale ja kui ta on veel emane, siis on suht loogiline, et tal sünnivad pojad. Tema poegadest saavad jällegi kodutud kiisud ja nii see ring lähebki. Loomi peab hoidma ja armastama! Kõik inimesed võiksid sundkorras iga päev vaadata poolteist tundi Animal Planeti peal näidatavat AnimalPolice´i saadet. Seal saavad karistada inimesed, kes kohtlevad loomi halvasti. Miskipärast hakkan ma alati nutma, kui ma seda saadet vaatan...


Ja kui loomakesed jäävad tänavale siis olen ma kurb ja kuri. Rohkem siiski kurb- kurb loomakeste pärast, kellel pole peremeest, kes teda silitaks ja toidukaussi süüa paneks ning piima limpsida annaks ja kurb ka inimeste pärast, kes on nii hoolimatud. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.


Lihtne, aga ka keeruline.





Ma ei taha enam Statoli juures poole kaheni öösel nutta, ise kiisupoega silitades. Ma panin talle nime ka- Miša. :D Ja mul on hea meel selle poisi pärast, kes enne mind Mišale süüa tahtis anda. Ahh, ma alustan siis looga algusest.


Eile öösel nägin ma Statoli juures ühte pisi-pisikest kiisupoega. Ta oli kõhn, musta värvi ja kaela alt oli valge, silmad suuremad kui pea. Oli kohe näha, et teda oli kiusatud, sest ta kartis iga äkilist liigutust ja ei usaldanud mind alguses üldse. Tal oli kõht tühi ja ma palusin Karolyl talle vorsti või midagi muud süüa osta. Enne kui Karoly vorstiga tagasi jõudis, tuli üks poiss pappkarbiga, kus oli kiisutoit ja andis Mišale trepi peale. (See poiss oli vist oma kiisule süüa ostnud, aga andis ühe paki minu pisikesele. armas temast!) Oi, kus Miša vintsutas! Ta vaeseke oleks selle pappkarbi ka ära närinud, kui ma poleks seda ära visanud. Malihtsalt vaatasin ja vaatasin teda... Uskumatult armas loomake. Võib öelda, et see oli armumine esimesest silmapilgust! Karoly oli veel mu peale kuri, et ma seal ära ei tahtnud tulla. MA EI SAANUD JU TEDA ÜKSI SINNA PRÜGIKASTIDE JUURDE JÄTTA!!!!!! Lõpuks ma läksin tõin digika ja tegin temast mõned pildid. Kui ma lõpuks ära tahtsin tulla, siis ta tuli mulle järgi ja tegi kähiseval häälel "Mjäu! Mjäu!" Sain talle vist armsaks... Ega üldse ei tulnud nutt peale... Mina tahtsin teda endaga kaasa võtta, aga ei lubatud. Oleksin ta kasvõi Jüri majja elama võtnud! Oma kaissu!


Täna hommikul tuli mulle ülekäigurajal vastu naine, kellel oli käes see lemmikloomakohver, seal sees oli väike kiisupoeg, must ja valge kraega, nagu Miša. Loodan, et see oligi tema ja et tal läheb ikka hästi... Et keegi armastab teda.





Terve tänase päeva olen temale mõelnud.

Ta on vuntsidega mees.

Ühe toreda tähestiku järgi on siis minu nimi nii:

K : You’re wild and crazy.
A : You like to drink.
D : You like to drink.
R : Fuckin crazy.
I : You Are Great in bed.

Uskumatu! A ja D täht viitavad siis minu joogilembusele :) Tõesti! Juua mulle meeldib, siinkohal märgiksin ära, et leidsin poest uue (vähemalt minu jaoks) Novelle vee, laimimaitselise. Seegi keelekaste on armsas tõmmatava korgiga (no nagu spordijoogi pudelikork. Saate juu aru küll!! :D) pudelis. Selle peale siis KLÕMPS KLÕMPS. :D

____________________________________________

Mul oleks hädasti vaja mälukaotust! On kellegil mõni äkki pakkuda??? Ma lihtsat ei suuda unustada, kui palju aega ma olen raisanud. Jah, täpselt, lihtsalt tuulde lasknud. Üks tark inimene ;) küsis minult hoolitsaval hääletoonil: " Ja kes sellesja selles ja selles süüdi on?" MINA! Ikka mina :D :D Ja vaevalt, et ma suudan järele jäänud niruse kümne päevaga midagi parandada! Või ehk siiski??? :D see oli vist juulikuu lõpp, kui koostasin nimekirja (Mina ja mu nimekirjad :S) asjadest, mida ma pean TINGIMATA enne suve lõppu tegema. Üllatusega avastasin enda must märkmikku sirvides, et pole seal nimekirjast veel ühtegi asja ära teinud. Päris tubli või mis? :)

NIMEKIRI: Things to do! August 2007

* varbad rannaliivas lösutamine ja mere äärest kivide korjamine.

* päikeseloojangu vaatamine (jutt pole kahekümnest sekundist!)

* oma puu leidmine, energia ammutamine (Yeah! kõigepealt uurida, kuidas ma seda puudotsima peaks! :) :) Btw isegi Kikul - Kristina Šmigun- Vähil on mingi oma puu :D )

* omakorjatud kukeseentest seenekastme valmistamine ja söömine. (See rong on vist läinud :( )

* marjul käimine (metsas või soos- sügavkülm ei sobi !)

* ravimtaimede korjamine ja kuivatamine

* mõne teatrilavastuse vaatamine

* Triinuga Ainija-Sudiste-Nuia trip!

* telgis magamine

* lehvikuga pastelse pildi lõpetamine

* mamma sahvrisse riiuliääriste heegeldamine

* tšakrate ja karmaga seonduva kirjanduse lugemine

* üleüldse lugemine ! ! !

Mulle on ammu teada tõde, et kes teeb see jõuab! :D

Ta on vuntsidega mees, ta käib nurga peal poes. Ta on vuntsidega mees ja tema teab kõigist kõikke. Ta on vuntsidega mees ja tal on vuntsidega koer. Ta on vuntsidega mees ja tema teab maailmast kõikke.

Finito.

Suvereporter.

Aga meie super-hüper toredat lossi näidati Suvereporteris... :D
Väga hea reklaam meile!
Mäletan seda Kaidi ja Cole´i pulma hästi, sest olin TAASKORD öine teenindus.
Ei, Vahva Värk! ;)

Energy!!!

Tohutu energia on sees!!!
11 kilomeetrit jooksu Triinuga on parim, mida õhtul ette võtta! Tõsiselt! Mul polnud endasse usku, aga jah! väga vahvel on olla :D :D

Kui suudaks ainult iga päev nii tubli olla! :)

Hmm!

Mul võib ju vahel hea tuju ka olla!
Väike naeratus ja lõbus olemine- ma tean, et neid ei kohta seoses minuga eriti tihti... ...aga sellegipoolest :) te ei pea kogu aeg pärima, et mis mul küll viga on.
!!!! Ma pole alkoholijoobes, ega midagi taolist! Ausalt. :D Las ma olen omas mullis vaikselt edasi.
Jah, las ma olen :)

Sai Sydamelt Ära.
Ja Pahandusi Ei Tee.

Nalja ka.

Enne pulmi:

Mees: Hurraa! Lõpuks ometi! Ei jõudnud ära oodata!
Naine: Äkki lähen ära?
Mees: Ei, ei ära isegi mõtle sellele!
Naine: Kas sa armastad mind?Mees: Muidugi!
Naine: Kas sa oled mind kunagi petnud?
Mees: Ei! Kuidas see sulle üldse pähe tulid?
Naine: Kas sa suudled mind?
Mees: Ikka!
Naine: Kas sa hakkad mind peksma?
Mees: Mitte mingil juhul!
Naine Võin ma sind uskuda?

Pärast pulmi: loe alt üles

Viljandis.

Lisan mõned pildid vabast päevast, mille veetsin koos oma kallikestega!

Õhtul käisime kinos "Kuningannat" vaatamas.

Intelligentse huumoriga vürtsitatud portreefilm kujutab Suurbritannia kuninglikku perekonda kriisis, mis järgnes vahetult printsess Diana surmale. Faktidel põhineva fiktsiooni sündmused hargnevad kuningliku perekonna eraruumides ja valitsushoones pärast printsess Diana ootamatut hukkumist 1997. aasta augustis, kui Inglismaa kuninganna kindlapiiriline tavade kütkes maailm põrkub kokku riigi uue imagoteadliku peaministri Tony Blairi uuendusmeelsusega. Tulemuseks on intiimne, ent samas suurejooneline lahing isikliku ja avaliku, vastutuse ja tunnete, tavade ja tegude vahel, kui leinav rahvas ootab, mida riigijuhid ette võtavad.

*

"Mul on üks väga hea sõber, kellega ma võin tunde ja tunde koos veeta. Ta on meie paljude parim kaaslane. Muusika on see sõber!" (K.Kurvits)

Teade.

:D Epp sai endale tööl uue nimesildi! Liblikaga ja puha.. :)

Mind vaevab üks asi. Nimelt- miks te kõik vigisete solaariumi teemal??? No mitte kõik, vabandust, et üldistan, aga siiski enamus inimesi... No toon lihtsa näite: Tulen just solaariumist ja keegi tuttav küsib, et kus sa siis käisid. Vastan, et "solaariumis" Järgneb pool tunnikest moraali ja ahhetamist/ohhetamist "Issand! Väljas on ju suvi! Miks sa käid solaariumis? See ju kajustab nahka!!! /---/ ..Tahad surra nahavähki??? Siis oled nagu kõrbend kana." NO SORRY!!! SEE ON MU OMA ASI!!!!!!!!!!! Aga hämmastav on see, et kui keegi näiteks ütleb, et ta hakkab sõpradega pidutsema ja no arvatavasti tarbib ka alkoholi, siis ei ütle keegi midagi! Nagu sorry, alkohol ei olekski tervisele kahjulik ega midagi. Või kui keegi ostab poest paki suitsu, siis peaks talle ju raske moraali maha pidama kopsuvähi teemal... Onjuuu?
Kui solaariumis oma naha kõrvetamine tekitab minus hea tunde, siis f**k! ärge keelake seda mulle!! :D :D Igal inimesel on oma elu ja oma viis, kuidas oma tervist kahjustada või mida iganes. Kui näiteks Juku sööb rämpstoitu, Malle joob iga päev rohkem, kui tegelikult peaks, Sass paneb narkotsi ja Juss suitsetab, siis miks ei võiks ma solaariumis käia? :) Aga nüüd teeme vaherahu. Eks? :D
Olen oma mure südamelt ära rääkinud ja nüüd saame kõik jälle sõbrad olla! :)


Päike on pea alati olnud rõõmu allikaks. Päikesekummardajad pidutsesid talvisel pööripäeval, et tähistada päikese võitu pimeduse üle, ja ütlesid, et jõulude tõeline mõte on päikeses ja meenutuses, et võlgneme kõige eest siin maal tänu päikesele. Nende sõnul oli 25. detsember enne Kristuse sündi just Päikesejumala sünnipäev. Arvatakse, et Päikese sünnipäev ühildati Jeesus Kristuse omaga, et võita paganate südamed Päikeselt kristlusele. Hinduismis peetakse päikest jumala nähtavaks pooleks, peamiseks päikesejumalaks on Surya.

Meie kliimas on päikest vähe ja mõistliku suvise päevitamise korral nahk solaariumiseanssidega UV-kiirtest üledoosi ei saa. Hoopis ohtlikumad on eestlaste puhkusereisid soojale maale. Üks või kaks nädalat aastas intensiivse päikese käes kujutavad nahale palju suuremat ohtu kui mõõdukas päevitamine meile omases kliimas.


Päikest siiski!

Kuhu kadus suvi?

Aga mina nägin üks päev langevat tähte... (A) :)
Oi-oi kui ilusasti ta langes! Viuhhh! Jah, loomulikult kasutasin ma võimalust ja soovisin kohe mitu oma salasoovi ära.
See õhtu oli üldse naljakas. Triinu oli tööl ja mul oli vaba päev. Tahtsin väga väga kellegagi koos jooksma minna, aga kuna Triinu vabanes tööl alles kell üksteist õhtul, siis ootasin ta truult ära. Meil oli palju plaane, kuhu jooksma minna, aga lõpuks hakkasime mööda maanteed Nia poole minema. Pimedas hüppas limane, külm ja kergelt öeldes rõve konn vastu minu paljast jalasäärt. Te võite ainult ette kujutada, kuidas maa karjatasin!!! RÕVEDUSTE TIPP! Konnadel võiksid olla mingid tiiini-viiini taskulambid peade külge kinnitatud, et nad näeksid oma koibade ette ja ei hüppaks konnikartvate inimeste pihta!!! Onjuu? Paari kilomeetri möödudes sain ma šhokist üle... No ja pärast nägin ma langevat tähte! (See oli siis nagu omamoodi kompensatsioon sellele lägase konna juhtumile!) (Kusjuures Keijo nägi Taageperas samal ajal seda sama langevat tähte. Vot siis!)
Ja veel veidi hiljem nägin ma jaaniussi. Ta helendas nii armsalt seal teeveeres! Väike pisike! Viimati nägin ma jaaniussi üleeelmine suvi ja kusjuures see oli sellel samal maanteel, aga veidi Nuia poole. See oli siis, kui me Triinu ja Epuga võtsime ette oma suurepärase Ainia-Sudiste tripi!!! Hale naljakas! Kuupäev oli siis 17.juuli- minu emme sünnipäev,kui me mõtlesime õhtul, et käime kiirelt Ainias ujumas... aga lugu lõppes sellega, et me sõitsime pool Viljandimaad läbi ja jõudsiime kunagi öösel koju. No totaalsed rattamaniakid! :D Btw pean Triinukesele meenutama, et peame oma ratastelle hääled sisse ajama ja Sudistesse põrutama!
Kunagi öösel üks läbi, kui ma jooksmast tagasi jõudsin ja umbes kell kaks tuttu läksin, oli all toas nahkhiir. Täpselt nagu Draakula õudusfilmis! :D :D Olukord oli naljakas- Keijo kurivaim ainult naeris ja ütles Karolyle, et too väikse loomakese ära tapaks! SADISTID! :( Krista oli suht pöördes ja Madis peitis end teki alla, et nahkhiire eest hoiduda. No lõpuks sai loomake kinni püütud ja välja toimetatud ja kõik said rahus kosutavasse unne vajuda. (Heh! Nagu muinasjutus, ainult see on veel puudu, et "...ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad tänase päevani õnnelikult oma nahkhiirte-rohkes Jyri majas!" Eks?

Ausalt öeldes tuleb mul ikka totaalne kass peale, kui ma mõtlen sellele, et suvi on ju tegelikult läbi! No kohe-kohe... Ja kui ma siis pöörastin pilgu tagasi ja mõtlesin, et mis mulle sellest suvest meelde jääb, siis... kindlasti Rannapi ja Taavi kontsert Karksi kirikus, sündmusterohked ja naljakad öised teenindused, meie suurepärane pulm, mille koodnimeks võiks olla "Lauakokkuvarisemiseülinaljaksintsident" (Need, kes viibisid sel hetkel selles kohas, teavad, kui naljaks võib ühe laua purunemine olla :D) Kokkuvõtlikult jääb mulle suvest meelde kõik, mis on seotud tööga. Positiivne! :D
Aga mul on veel aega.. Hu-hu-huuu.. pool augusti kuud, et oma suvi alustada ja ka lõpetada.

Et siis kibekiirelt suve veetma! :)
Päikest!

Päevitama?

Ooo kaunis päev, see kaunis pühapäev! See on see meie meie pühapäev! :)

Tänu empsile olen ma täna varajane! Neil oli plaan minna Pärnusse Elle tädi juurde, aga nüüd jäi see ära, sest Elle tädi on haiglas... :(

Kuna väljas on selline suurepärane suveilm, siis arvan, et peaks Mari üles äratama, tema Golfi nunnule hääled sisse ajama ja kuhugi päikese kätte peesitama minema! :D

Ja muide! Ta on selle tordi juba seest tühjaks uuristanud! :D :D

Blogimiseni!

Hallitus ja mustus! Hoidke alt...

... Sest Mari ja Kati teevad teile tuupi!

Kloorimürgitus! :S
_________________________________________________

Danny Ocean (George Clooney) ja tema kamp on nõus Las Vegases ette võtma oma seni kõige riskantsema operatsiooni vaid ühel põhjusel – et kaitsta üht omade seast.
Kui halastamatu kasiinoomanik Willy Bank (Al Pacino) Reuben Tishkoffi (Elliott Gould) haiglasse saadab, tulevad Danny ja poisid jälle kokku, et näha, kas neil õnnestub pank lõhki ajada. Põhimõttel “vaenlase vaenlane on sõber” saavad nad liitlaseks ka oma kunagise vihavaenlase Terry Benedicti (Andy Garcia) ning eriti kõrgete panustega mäng võib alata.
”Oceani kolmteist” on stiilne kriminaalkomöödia, mille kangelaste eelmised seiklused on kogunud maailma kinodest enam kui 800 miljonit dollarit.
Osades jälle George Clooney (“Süriaana”), Brad Pitt (“Paabel”), Matt Damon (“Kahe tule vahel”), Bernie Mac (“Vastik vana”), Casey Affleck (“Viimane suudlus”), Scott Caan (“Sinisesse sügavikku”), Elliott Gould (“Sõbrad”), Shaobo Qin (“Oceani 12”), Don Cheadle (“Kokkupõrge”), Andy Garcia (“Äss mättasse”) ja Carl Reiner (“Majestic”). Uuteks nimedeks on Al Pacino (“Donnie Brasco”) ja Ellen Barkin (“Armastuse meri”). Lavastajaks selgi korral Steven Soderbergh (“Üle mõistuse”).

Film mida tasub vaadata! (Y)
Viljandis oli see film nii pop, et isegi esireas istusid inimesed. No meie istusime teises reas ja te ei oska ettegi kujutada, kui valus mu kael pärast oli. Pepust ma parem ei räägigi. :)

Marjanale.

PASTA PENNE KUKESEENTE JA KANALIHAGA.

On vaja:
Pasta
Kukeseened
Kanafilee
Sibul
Küüslauk
Õli
Maitseroheline värske
Sool, pipar
Valge vein
Paprika
Peale parmesani juust

Esmalt keeda pasta. Seejärel prae õlis tükeldatud kukeseened ning kanafilee. Lisa pannile sibul, küüslauk, veidi valget veini. Hiljem lisa paprika ja keedetud pasta. Maitsesta soola ja pipraga, lisa maitserohelist. Serveeri paras ports :) ja garneeringuks võid peale panna mõned viilud parmesani juustu.

Nämm-Nämm ja Head isu :D

Ja NEXUS tuleb taas!! :D

Uskumatu, kui hea on laulda täiest kõrist karjudes ja samal ajal kasutada mikina põrandamoppi!!!

Seda võivad kinnitada asjaosalised Epp, Maarja ja Triinu, :) Ei, super lahe! See oli vist eelmisel või üleeelmisel suvel, kui ühe peo käigus moodustus ansambel NEXUS, Jüri majas olid meie peamised esinemised! Aga nüüd lihtsalt PIDIME selle võrratu ansambliga veel mõned lood ette kandma! :)

Natuke kahju on sellest, et ma suht vara alla andsin. (Au sulle, suutsid mu tuju ära rikkuda!) Aga sünnipäeva sai mõnusalt tähistatud!

Mari Kisakõri!

Täna on see tähtis päev, kui minu Mari saab aastakese vanemaks! Palju õnne mu kullakesele!

Päikese valgust eneses kanna,

soojust teistele edasi anna.

Lillede ilust naeratus võta,

rõõmsalt elus edasi tõtta!

Lõpetasime just sünnipäeva tähistamise Jahisaalis: tort, vahuvein, kohvi, kaminatuli, seebikad ja toredad inimesed. (Ühesõnaga meil oli kõik vajalik olemas :D ) Ja siis me hakkasime ilusalongi mängima :) Krista tegi patsi ja Triinu mängis lahkelt maniküürijat. Taivo arvas küll, et me hirmutame oma ilusalongiga kliendid ära, aga meie nii ei arvanud... Ta oli lihtsalt kade, et talle punupatse ei tehtud! Ja varsti me läheme sauna, joome palju energiajooki ja tantsime tobedaid tantse! Kuidagi peab ju Marikese juubelit tähistama.. ;)

Võtsin täna raamatukogust raamatu "1001 filmi, mida peab elu jooksul nägema" Et mul on siis kaheks vabaks päevaks piisavalt tegemist! Mulle meeldib väga filme vaadata- juhul kui seal ei ole tapmist, kolle, zombisid või muud ilget või rõvedat, mis mind häiriks! Ja võtsime rampsist ka kaks numbrit Miki Hiirt! Ikkagi harivat lugemist...

Mjäu-mjäu & hüva leili!

Head teed.

Mida lähemale jõuab suve lõpp, seda tihedamini tekib küsimus: "Miks k***t te abiellute???"
Ei no mul on muidugi hea meel, aga ... jah... väss on peal :D
Meil on Mariga saanud kombeks lõpetada öine teenindus kell seitse kolmkümmend, sama lugu oli ka täna.
Pulm möödus väga kiiresti- käed- jalad olid kogu aeg tegemist täis. Õhtul ma mõtelsin küll: " Sellest ei tule head nahka!" Aga õhtu edenedes sai selgeks, et mu sisetunne vedas mind alt. Tänu taevale! Kuigi võin ausalt öelda, et eilse päeva ebameeldivaim asi oli küpsetatud põrsas Hugo saali laual... No sorry, kui mina teeks pulmad, siis mitte mingil juhul ei tahaks ma näha mingit õnnetut surnud põssat enda ees laual. :( Vaene surnud rõngassaba... Kui rääkida küpsetamisest, siis Mari tahtis ka ennast eile ära küpsetada! Okey, ta pani ainult ühe käe küüned vist põlema, aga algus seegi.. Kuna ma olen kursis Mari ja tule vahelisestest suhetest, siis hea, et seekord ainult küüned läksid :D (Aga täna on meil mõlemal ju vaba päev ja meil on veel piisavalt aega, et teha maniküüri)
Ja eile ma avastasin (Oh mind küll! Iga päev ma avastan midagi :D :D :D ), et hea välimus polegi alati nii hea välimus!!! Tollipaksune puudrikiht+ väike kleidike+blond juuksevärv= ÕUDUS ruudus :D Jah, enamus aega oma elust pole mul peas föönisoeng, jalas viieteist sendised kontsad ja mida iganes veel, aga vähemalt tean (no aiman :D ), et mul on kusagil ajud :) :) IROONIA. Nii et- elus on ka muud kui huuleläige ja soenguvedelik. On näiteks energiajook, kofeiinitabletid ja palju muud hääd!

Head teed, head teed, head teed soovin sul nüüd! See lugu jälitab mind.. :( (Tavainimeste keelde tõlgituna: see kummitab mind. )

Lioton 1000 Gel ???

Jalgadel on ai-ai-ai :(

Teine päev Liivakul.

Koristamine on tore!

Eriti siis, kui tulemus on silmaga nähtav. Eile koristasime Liivakul issi tuba, jah, terve päeva koristasime ühte tuba. Hea tunne oli küll, sest tegelikult sai meil palju tehtud. Eile olid Liivakul ka tädi Helve ja tädi Virve, lisaks veel Vello, ühesõnaga käis eile mammal palju külalisi.

Täna hommikul oli mul taaskord kindel plaan vara tõusta, aga jah.. Lõpuks virgusin umbes kell 11 ja siis arvasin, et olen jälle teistest maha jäänud (Et kõik teised on juba Liivakul), aga kuna väljas oli vihmane ilm, siis polnud Marjana veel ära läinud. Olimegi Marjanaga terve päeva kahekesi Liivakul, sest teised jäid Taageperra. Täna võtsime ette köögi koristuse, mõned asjad jäeid veel lõpetada, aga üldmulje jäi parem, kui varem. Mul on tegelikult nii palju ideid, mida peaks/võiks/tahaks veel teha... aga nagu ma ise juba ammusest ajast tean, olen ma alati paganema hea planeerija, kuid oma plaanide teostamisega läheb alati keeruliseks.

Ah, ma ei taha oma plaane veel kõiki siia kirja panna, sest pole oma teostusvõimes nii kindel, kui peaks olema.

Hetkel hakkan mammalt laenatud "Targu talitaid" sirvima, sest tahan seal mõningad asjad ülesse otsida.

Tunnen, et ma pole absoluutselt kirjutamise lainel...

Blogimiseni :)

Uni?

Ma lausa jumaldan meie restorani graafikut ;)
Eile oleks pidanud ma üksi õhtuni tööl olema, aga Terrassi- Krista oli nii hea ja jäi mulle abiks. Üleüldse on Krista väga asjalik tüdruk- tööl ülimalt agar ja ta teeb ka ilusaid kalasabasid ja viljapäid. (Seepärast lähengi tihti tema juurde, näpus kamm ja patsikumm... Siis ta tabab kohe, et ma tahan patsi :D )
Restoranis olid mingil ajal kõik lauad hõivatud pluss emme õhtusöök Rüütlis.
Emme ja Onu Mati jäid igatahes oma õhtuga tohutult rahule. Täitsin oma eesmärgi- nad said veidi kodust välja ja veetsid hästi aega. Lisaks kõigele nägid nad minu tööd ja said näha, kui kurnatud ma olin. Korrutasin: "Ma tahan juba koju! Tahan koju!" Ausalt öeldes pole ma nendega veel täpsemalt rääkinud, aga üldmulje oli vist hea. :) Kui nad hiljem koju tulevad, siis pinnin neil tagasisidet.
Kokkuvõtteks võin öelda, et eile oli tohutu tamp taga, aga siiski said kõik kliendid söödud/ joodud ja ka mina sain lõpuks magama :D
Õhtul tuli veel Triinu mulle külla ja kutsus mind välja, aga kahjuks andsin ma talle korvi, sest olin kokkukukkumise äärel :) Panime paika plaani, et hommikul seitse null null läheme jooksma, aga.. ... kell seitse helises mu mobiil ja panime taas paika plaani, et jooksma me siiski ei jõua. Puht füüsiliselt ei jõudnud. Triinu oli ka kuidagi väga tapetud :) häälega.

Kalmeril on täna sünnipäev! Juba aasta vanem!

Täna läheme Liivakule, mamma oli juba ka muret tundnud, et kuna mina ennast näole annan. :D
Hetkel siis kõik ;)
Blogimiseni.

Nektariini põhjustatud keelekramp! :S

Et täna siis jälle öine teenindus! :D Abielu= Eesti + Läti
Palju õnne pruutpaarile!
Palju õnne oksendavale mehele ja palju õnne meile kõigile :) (Palju õnne deprekas, said toidet... )

HAPPY PEOPLE! Yeeeh- Yeeeh- Yeeeh!

AVASTUS!

Masendus on üks toredamaid asju siin maailmas!

Seepärast see vaevabki kõiki Taagepera Lossi töötajaid ! ! !

Ainult Toomasel pole vist masendust, aga jahh... ... Ka Sofil on masekas, sest ta on näljas. (nagu tavaliselt..)

MUST MASENDUS!

Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni.

Stressirohked elusündmused on sageli psüühiliste haiguste ilmnemise kiirendajateks. Üks levinumaid psüühikahäireid on depressioon, mille põhitunnuseks on:
v rõhutud meeleolu,
v isutus,
v unetus,
v aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused),
v jõuetus ja abitustunne,
v alaväärsus,
v süütunne,
v kehv keskendumisvõime
v ja enesetapumõtted.
Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö – ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud.
Depressioon ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil.
Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus -, enesesüüdistus – ja muud kurvameelsed mõtted. Mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidimõtted ehk enesetapumõtted ja katsed.
Depressioon mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi. Kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete puudus.
Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja viia. See võib tekkida reaktsioonina:
v Rasketele läbielamistele elus (lähedase surm, töökoha kaotus);
v Pikaajalisele stresssituatsioonile (raske haigus, püsiv konflikt);
v Oodatus või ootamatule negatiivsele kogemusele.
Sagedasti pole depressiooni tekkepõhjus üheselt määratav.
Depressiooni peamised sümptomid:
v Kurvameelsus;
v Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine,
v Stressi taluvuse langus,
v Ärritatavuse tõus,
v Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli,
v Agressiivne ning vägivaldne käitumine,
v Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus,
v Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades,
v Unehäired, varajane ärkamine, uinumisraskused, rahutu uni, liigne unisus,
v Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne,
v Enesehaletsus, negatiivsed mõtted enda ja tuleviku suhtes,
v Pidev seletamatu väsimus,
v Tühjustunne, läbipõlemissündroom.
Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga neljas mees võib elu jooksul läbi põdeda tõsise depressiooni perioodi, mis nõuab professionaalset ravi. Depressioonis inimene on ka teistele haigustele vastuvõtlikum. Eriti tõsine on asi siis, kui inimene põeb lisaks depressioonile ka teisi haigusi.
Lisaks halvab depressioon inimest sotsiaalses mõttes. Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks.
Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga.

*Minu (Kadri Lehepuu) elu on sudoku, mida ma ei suuda lahendada!

*Triinu elu on hernes, mis veereb mäest alla!

*Karoly elu on pill, mida ta ei oska mängida!

*Mari elu on Xanax, sest vaid see taltsutab teda!

Teiste elude kohta mul andmed puuduvad. :)

Nüüd veel paar kiiremat liigutust ja siis tudule, et juba.. hmmm... nelja tunni pärast tööl olla! (Mul pole põhjust kurta oma koorma üle, selg sirgu ja otse läbi s**a! Ise ma valisin selle tee!)