Palun.

Kallid kaaskodanikud!


Kui te olete otsustanud endale võtta lemmiklooma, siis palun hoolitsege tema eest, et ta ei jääks nälga ega satuks tänavatele või küla peale hulkuma. Kui näiteks kiisu jäetakse tänavale ja kui ta on veel emane, siis on suht loogiline, et tal sünnivad pojad. Tema poegadest saavad jällegi kodutud kiisud ja nii see ring lähebki. Loomi peab hoidma ja armastama! Kõik inimesed võiksid sundkorras iga päev vaadata poolteist tundi Animal Planeti peal näidatavat AnimalPolice´i saadet. Seal saavad karistada inimesed, kes kohtlevad loomi halvasti. Miskipärast hakkan ma alati nutma, kui ma seda saadet vaatan...


Ja kui loomakesed jäävad tänavale siis olen ma kurb ja kuri. Rohkem siiski kurb- kurb loomakeste pärast, kellel pole peremeest, kes teda silitaks ja toidukaussi süüa paneks ning piima limpsida annaks ja kurb ka inimeste pärast, kes on nii hoolimatud. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.


Lihtne, aga ka keeruline.





Ma ei taha enam Statoli juures poole kaheni öösel nutta, ise kiisupoega silitades. Ma panin talle nime ka- Miša. :D Ja mul on hea meel selle poisi pärast, kes enne mind Mišale süüa tahtis anda. Ahh, ma alustan siis looga algusest.


Eile öösel nägin ma Statoli juures ühte pisi-pisikest kiisupoega. Ta oli kõhn, musta värvi ja kaela alt oli valge, silmad suuremad kui pea. Oli kohe näha, et teda oli kiusatud, sest ta kartis iga äkilist liigutust ja ei usaldanud mind alguses üldse. Tal oli kõht tühi ja ma palusin Karolyl talle vorsti või midagi muud süüa osta. Enne kui Karoly vorstiga tagasi jõudis, tuli üks poiss pappkarbiga, kus oli kiisutoit ja andis Mišale trepi peale. (See poiss oli vist oma kiisule süüa ostnud, aga andis ühe paki minu pisikesele. armas temast!) Oi, kus Miša vintsutas! Ta vaeseke oleks selle pappkarbi ka ära närinud, kui ma poleks seda ära visanud. Malihtsalt vaatasin ja vaatasin teda... Uskumatult armas loomake. Võib öelda, et see oli armumine esimesest silmapilgust! Karoly oli veel mu peale kuri, et ma seal ära ei tahtnud tulla. MA EI SAANUD JU TEDA ÜKSI SINNA PRÜGIKASTIDE JUURDE JÄTTA!!!!!! Lõpuks ma läksin tõin digika ja tegin temast mõned pildid. Kui ma lõpuks ära tahtsin tulla, siis ta tuli mulle järgi ja tegi kähiseval häälel "Mjäu! Mjäu!" Sain talle vist armsaks... Ega üldse ei tulnud nutt peale... Mina tahtsin teda endaga kaasa võtta, aga ei lubatud. Oleksin ta kasvõi Jüri majja elama võtnud! Oma kaissu!


Täna hommikul tuli mulle ülekäigurajal vastu naine, kellel oli käes see lemmikloomakohver, seal sees oli väike kiisupoeg, must ja valge kraega, nagu Miša. Loodan, et see oligi tema ja et tal läheb ikka hästi... Et keegi armastab teda.





Terve tänase päeva olen temale mõelnud.