Reaalelu.

Enne tööle tulemist alustasin Raili Sule kirjutatud raamatu lugemist. "Armastades kodutut" oli pealkiri. Ja nagu arvata ei pannud ma raamatut enne käest ära, kui see kaanest kaaneni läbi sai loetud. See teos tegi mind jällegi mõned kõvad protsendid tolerantsemaks inimeseks, kui ma seni olen olnud. Ainult puhas rõõm on mul selle pärast!
Raamat rääkis inimestest, kelle olemasolu küll kõik teavad, aga kedagi ei huvita, miks nende elu just nii on läinud. Kodutud. Nähes neid õnnetuid hingi "Raportis" (saade, mida ma tegelikult vabatahtlikult ei vaata, sest ma muutun selle tagajärjel kurvaks ja veidi apaatseks), olen tihti mõelnud, et kes olid need inimesed enne seda, kui nad tõesti eluhammasrataste vahele jäid. Ehk oli mõni neist korralik pereisa, kes töötas ehitusel ja käis pühapäeviti lastega loomaaias, ehk oli see paiste joodud näoga naine kunagi musternäidis ema või kirurg? Me ei tea seda. Nad on inimesed, kes elutsevad nurgatagustes, millest tavaliselt ei räägita. Ometigi on nad olemas. Ka nemad elavad, armuvad, pettuvad ja lepivad. Ka Helmesse on ju tulevikus plaan rajada kutseõppekeskuse asemel sotsiaalhoolekandemaja. Loomulikult pole see ümbruskonna elanikele meelt mööda, aga ka "eluheidikutel" "põlatutel" on vaja kohta, kus olla, oma päevi õhtusse veeretada ja ehk leida tee, et muutuda ja end välja rabeleda. Arvan, et on parem, kui neil inimestel on koht, kus saada kõhutäis süüa ja vajadusel ka arstiabi, mitte et nad jõlguksid majatagustel platsidel. Tegelikult mind huvitaks nende inimeste arv, kes läheks sellisesse asutusse abi otsima. Tõrvas on selliseid "õnnetuid" inimesi üsna palju, aga tegelikkuses on peaaegu kõigil siiski kodu olemas, aga tihti ei leia nad seda "piduhoos" ülesse. Kurb.
Tunnen, et peaksin vastukaaluks sellele liig-liig realistlikule raamatule midagi positiivsemat lugema. :) Kui ma ära ei külmu (sest loss on nagu külmkamber), siis lähen otsin Jahisaali raamatukappidest rõõmsamat lugemisvara.

Kell on null null: null null. Saan midagi soovida! :)

Fakt on see, et väljas on pakane.