neljapäev, 5. november 2009

"No creo en las brujas, pero que las hay las hay"

Tahaksin oma sisikonna Su jalge ette välja oksendada. Maomahlade seest otsiks oma tundeid ja tõde, mida Sulle jõhkralt näkku visata. Võigas vaatepilt ent reaalsus elustub sekunditega mu silmalaugude taga. Ja eks elagem seda elu- üheskoos või eraldi, kaugel oma teisest hinge poolest. Mul on füüsiliselt valus- nutt nöörib kaela, kõrvus kumiseb ja organ, mida tavatsetakse nimetada südameks, tuksleb valusalt. Ja ma tõden pea vastu külma välisseina toetades, et olen selle ära teeninud. Pussitasin iseennast kõhtu. Mitu valusat hoopi. Ei, see pole eluohtlik vigastus, aga valu ei lase mul elada. Sein on külm, sest ma ajasin kõik ära. Peletasin eemale ja istun nüüd oma Valpurgi mäel, kaaslaseks kõle üksildus. Kraabin luuaga külmunud maasse LOVE IS MY HEROINE. Lenda, mu must ronk, loe neid sõnu ja tule kraabi mind oma küünistega lõhki. Näed ju, et ootan…

Miks vahel ei mõista?
Miks vahel ei jõua?
Kas Sinu taevane keha on ilmutus unes?
Anna andeks mu sõnad.
Anna andeks mu teod.

1 kommentaar:

Lehepuud ütles ...

sukad, sokid, põrvikud
pehmed ja soojad
otse maaletoojalt

:D