Sa küsisid minult alles hiljuti, et kas ma kahetsen tehtut... Pöörasin pilgu kõrvale.
Ei.
Sel juhul poleks ma iial saanud näha tõelist Sind.
Alles nädal tagasi avastasin, et oled suutnud end minu eest kogu aeg väga osavalt peita. Oled näidanud endast pisikesi tükikesi ja sis jälle oma kesta sisse kadunud. Ka praegusel hetkel kahtlen, kas olen näinud tervikut... Aga asjad liiguvad mööda loogilisi radu ja toovad meie ette õiged teeristid ja valed viidad.
Ka mina jätnud asju tumedasse varju, sest on vaid üks inimene, kes suudab minu mõtetega selles osas kaasa rääkida. Ja milleks lausuda sõnu ja avaldada mõtteid, kui ma tean, et need ei jõua teise osapooleni? Justkui läheks poolel teel osa sõnumist kaduma. Kirjatuvid kaotavad kirju. Lugemata read põhjustavad pisaraid. Pisarad jätavad pehmetesse põskedesse valusad vaod. Sina aga tahad vagudesse soola hõõruda või sinna kevadel kartuleid külvata.
Kas kõige selle näitamine teeb Sulle valu? Tihti Sa ei räägi ja ma pean ise Sinu vastused välja mõtlema... Tegelikult räägid Sa palju ja kogu aeg, aga pinnapealsest ning argistest asjadest. Kui see teebki haiget, enda näitamine, sis mina lepin sellega.
See oli paari päeva eest, kui tabasin end õeluselt. Busted! Tajun väga selgelt ebaõiglust ja asun selle vastu jõuliselt võitlema, kui seda märkan. Me tunnetame ebaõigust üldiselt hästi ja oleme ülitundlikud, kui keegi meile ülekohut teeb. Kõik see ei takista meid teistega ebaõiglaselt käitumast... Leiame alati vabanduse- loll, kes vabandust ei leia! Motiiviks võib osutuda ahnus, viha, omakasu... Õeluse juhtum nr.1 on seitud sellega, et ma tunnen, et minult püütakse midagi ära võtta või mind jäljendada. See oli juba enne teisi minu ja isegi, kui kaaskondlased ei tea detaile, võiksid nad pisut mõelda. Aga samas, mida oleks mina teinud tema asemel? Ei, nii on võimatu mõelda, sest me oleme erinevad isiksused ja mina poleks juba alguses oma pinnapealseid tundeid nii väljendanud. On see tema noorus või minu tagurlik mõtteviis? Õeluse juhtum nr.2 viib meid töölainele. Küsisin üks päev R.-lt, et kas poleks võimalik, et inimene on meeldiv ja tore nii tööalaselt, kui ka vabal ajal. Ta vastas: "Ära liiga palju ka tahtma hakka!" Olen alati enamat soovinud, kui tegelikkus mulle seda võimaldab. Aga nagu näha, on minu õelal ning ebaõiglasel käitumisel motiiv olemas. Ma pole selle üle uhke, pigem peidaks oma madalat olekut. Kisun oma näkased vead enda ette ja vahin neile otsa, kuni neist jagu saan.
Kurjam. Kõik joodikud on andekad.
Jah, seda nad võisid OLLA küll, enne joodikuks saamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar