Masendus on saanud uued mõõtmed ning omab uudset tähendust minu jaoks. Varem ma lihtsalt nutsin, nutsin palju ja masetsesin. Nüüd on mul lihtalt juba nii ükskõik. Kaua ma ikka jõuan itkuda??!!? SUVA SUVA SUVA (ja ma ei räägi sokkidest)Iga tegevuse jaoks on mul olemas umbes triljon vabandust. Põgene vaba laps. Su ainus võimalus on võimalusetus. Ja RÄÄKIMINE ei aita. Ma olen seda küll teistele väitnud, et kui on raske, sis on vaja rääkida. Ma olen luisanud. See ei tee midagi kergemaks. Lihtsalt peale rääkimist on selline tunne, et nüüd see inimene, kes pidi mu hala taluma, arvab, et ma olen ikka eriline tont ja kutsub mulle hullari auto järgi. Pean vist Raja haigla registratuuri numbri endale kiirvalikusse panema. Hala ei aita. Aga ma tean, et mu masendus võib peita ennast päeva või paar, aga sis on ta taas täies hiilguses tagasi ja rokib sajaga.
Tavaline päev ja tavaline meeleolu ja tavaline vari valgusvihus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar