teisipäev, 12. jaanuar 2010

Õpipoiss




Meie soovid tekitavad tahte. Tahtest tulenevad teod (mitte viinamäe omad) ning nendest omakorda saatus. Sellest hoolimata on vahel väga raske otsustada, mida elus järgmisena teha. Vahel on korraga ees nii palju valikuid ja tuleb valida, mis on kõige olulisem. Kõige olulisem elus ongi otsustada, mis on kõige olulisem. (Kui eelnevat lauset mitmeid kordi kiiresti korrata, siis on efekt sama nagu pagari-piparkoogil) Nimetagem seda oma prioriteetide selgeks tegemiseks.
Mis on MINU jaoks tähtis?
Mis mind innustab?
Mida ma oma elu ja töö juures kõige rohkem naudin/naudiksin?

Mul oli juba eelnevalt olemas soov (vaevalt, et ma muidu oleksin Kõikide-võimaluste-maa suvetöö, Taani kõrghariduse või Oulu ülikooli vastu huvi ülesse näidanud) ja ka tahe, mis kasvas märgatavalt, kui ma DreamFoundationi õhtul piparkooke jõhverdasin. Nüüd olen oma tahtega sellel maal, et neist koorub välja tegutsemine. Üldine plaan on paigas ning detailid vajavad täpsustamist. Elu on näidanud, et lõputult ei olegi võimalik kõike ette ära planeerida - ruumi peab olema ka improvisatsioonidele!

Viljandi Kultuuriakadeemia on suurepärane kool, aga mina liigun nüüd edasi. Ehk selleks, et kunagi naasta ja õppida hoopis mõnda teist eriala. We will see!

Ma otsin iseennast. Mõnel õhtul lähiminevikule pilku heites tundub mulle, et olen teinud suuri edusamme ja väärin tunnustavat õlalepatsutust või üht Milka šokolaadi. Teine kord nendin, et ka taandareng on areng ja peidan ennast kõigi teie ja ka iseenda eest snepper-lukuga kookonisse. Ameerika raudtee. Inimesed, kes kogu aeg kuhugi kiirustavad, ei oska nautida hetke ja väärtustada olevikku. 18. sajandi romantismi esindajad vältisid olevikuhetke ja nautisid kõike minevikust ja vaatasid ootusärevalt eksootilisena tunduva tuleviku poole. Ma ei võõrasta olevikku, sest olen õppinud seda tajuma. Meistriks mind veel nimetada ei saa, aga täisväärtuslik õpipoiss olen küll. Kui ma piisavalt vagusi olen ja enda sisse ja ümber vaatan, siis näen ilu ja harmooniat, mis koos helisevad. See kõik saab alguse imekaunist armastuse mateeriast.

Teie, kes te minu pärast muretsete... Sellest ei muutu mitte midagi paremaks - laske negatiivsusel minna. Meie hirmud on suurimad blokeeringud edu saavutamisel. Ka minul on hirme, aga ühe sõbra sõnu kasutades: „Ma naeran oma hirmudele näkku!“

Ha ha ha haaa! :D

2 kommentaari:

Krista ütles ...

Tahan lähemalt sellest kuulda! Nagu... päriselt?

Krista ütles ...

Tahtsin eile pessu minna, aga mõtlesin, et vaatan kiirelt telefoni ka üle (olin sellest pisut eemal olnud, kui kõndimas käisin)... aga siis ununes pessu minek (sinu smsi lugedes) ja ma pidin lausa istuma ja natuke ahhetama-ohhhetama... Tule mind nüüd kallistama! Ma olen veel täna ka šokis... AGa mul on su üle ikkagi hea meel. Väga. Südamest.