Tähed. Silbid. Sõnad. Laused.

Viimastel päevadel olen väga palju mõelnud lugemise ja raamatute peale. Põhimõtteliselt on mu nina lähiminevikus ainult raamatutes olnud. Ja täna veel öeldi ka nii armsasti... Muige võttis näole. Olen juurelnud televisiooni, raadio ja raamatute osatähtsuse üle tänapäeva inimeste elus. Hiljuti küsiti minult, et MIKS sa telerit ei vaata. No mida ma vahin seda? :) Eile ju tahtsin koduperenaisi vaadata, aga magasin selle jälle haledalt maha. Ja "Grey anatoomiat" võin ma pühapäeva hommikul vabalt kuus osa järjest ära vaadata, eriti veel kui Marjana putru teeb. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Internet on kõigile kättesaadav ja seepärast on palju räägitud raamatute kolimisest arvutisse. E-kirjanduse edusse on minul raske uskuda, sest loodan siiski vanamoelistele inimestele, kes naudivad raamatu hoidmist oma kahe käe vahel. Eesti Päevaleht ütles selle kohta, et pole romantiline magama jääda monitor kaisus. Omadest kogemustest võin öelda, et pole meeldiv öösel ülesse ärgata, hiir roiete vahel ja kukal klaviatuuris kinni. Et jah, romantikast on asi kaugel. Praegusel hetkel kasutavad e-kirjandust peamiselt õppejõud ja tudengid, kel on mugav oma materjale saada skanneeritult.
See oli paar nädalat tagasi, kui rahvusraamatukogu teatas, et internetist on nüüd võimalik üsna hõlpsasti oma sugupuud uurida ja tutvuda kirjandusega aastast 1821–1944. Kirjandus jõuab huviliseni pildifailina, aga kindlasti toimub ka selles osas üsna pea areng ja materjaliga saab tutvuda ka konkreetse teksti vormis. Ajaloohuvilistel jääb ära arhiivides istumine ja paljundamine- vajalik info on vaid hiirekliki kaugusel.
E-raamatu saab lugeja kätte ilma kauplusesse või raamatukokku minemata. Samuti on sellist kirjandust lihtne arhiveerida, sest see võtab vähe ruumi. Rõõmu teeb mulle see, et see on ka keskkonnasõbralik, sest trükkimisele ei kulu paberit ega raha. Kirjastamine on üsna aeganõudev protsess ja info uueneb Internetis kiiremini. Hetkel eestikeelset e-kirjandust peaaegu ei ilmugi. Turnuduslikel põhimõtetel on e-raamatute pooldaja Paulo Coelho. Kirjanik on kindel, et see suurendab raamatumüüki ja võib muuta kirjandust populaarsemaks. Faktid ja selged numbrid näitavad, et Coelhol on õigus.
Selleks, et lugeda e-raamatut, on võimalik hankida internetipoodidest spetsiaalsed seadmed. E-lugeja saab endale soetada umbes 4000 krooni eest. Minule on südamelähedasem siiski keeta suur tass rohelist teed, ajada oma riiete peale palju jogurtit ja lugeda häid ja vahel ka mitte nii häid raamatuid.
Võtsin riiulist Sergei Jutkevitši raamatu "Üksikvõtteid Prantsusmaast". Leheküljed 42 ja 43 olid lugemata. Konkreetselt unustatud trükikojas lahti lõigata ja avamata. Aastast 1974. Kingitud Dinale, 18.juuli 1974, hea õppeedukuse ja aktiivse ühiskondliku töö eest. Mul on kahju, Dina, et sul see raamat lugemata jäi. Aga nii põnev oli see tunne, kui ma sain ise need lehed lahti lõigata ja näpuotstega puudutada sõnu ja tähti, mida mitte keegi teine veel näinud polnud. Sellest võiks saada uus hobi! Vanade lugemata raamatute otsimine. :) Üks hea lõik samast raamatust Max Linderi (koomiknäitleja) elu kohta: "Ta elu katkes, nagu oleks rebenenud viletsalt kokkukleebitud filmilint. I------I Film katkes, nagu oleks rebenenud viletsalt kokkukleebitud elu."
Tänase öö lugemisvaraks on Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin" ja seni veel lauasahtlis õnnetult seisnud uus Marie Claire number. Kusjuures nüüd soovitatakse kõik oma vaba raha paigutada raamatutesse, sest aktsiate väärtused langevad, majanduslangus nöörib kõri... Raamatud olid, raamatud on ka praegu ja õnneks ka jäävad meie eludesse!
"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel."
A. Schopehauer
Ilusat ja viimaste lumehangedega õhtut!