Kadedus on meelepaha ja ärrituse tunne, mille kutsub esile kellegi teise heaolu või edu. Kadedus on omane kõigile inimestele, olenemata rassist, põlvkonnast, rahvusest. Enamasti osatakse seda väga hästi varjata, vahel ka iseenda eest. Levinud inimlik ja leebe kadedus sunnib olema teistega võrdne ja paneb liigutama. Õel kadedus lõhub, laimab, materdab- Kadedus on ka piiblis seitsme surmapatu seas. Täiesti õigustatult.
Üks inimene arutles, et kui tema hea sõber helistaks talle "Miljonimängust", et kas ta sis ütleks abivajajale õige vastuse või hoiaks oma teadmised vaka all. Naljakas mõelda, kuhu me oleme jõudnud.
Minu jaoks on kade inimene jäle. Neli tähte- J Ä L E. Kas te peate tema peale kadedad olema, et tal on väiksem puusaümbermõõt ja suurem palk? Või et tal on suuremad silmad ja siiram süda? Ilusam auto ja kaunim naine? Olen aru saanud, et vahel on viha hea emotsioon. Sel on edasiviiv jõud, kuigi olin selle vahepeal unustanud. Kadedus ei vii kuhugi, ammugi mitte sis edasi. Vabandust, viib küll. Põrgusse.
Ja sõbrannandus on asi, mida üldjuhul ilma kadeduseta ei eksisteeri. Meestel pole seda lihtsalt geenidesse sisse kirjutatud- nii olulisel määral. Kui varem mõni naine ütles, et mehed on paremad sõbrad, kui naised, sis ei oskanud ma sellele mingit kindlat seisukohta võtta. Mulle endale sobisid tüdrukud ja sõbrannandus väga hästi. Arvan, et see oli kuskil 9ndas klassis, kui tulid mulle esimesed selged märgid meeste väärtusest sõpradena. Olen täiest kindel, et sõprus mehe ja naise vahel on võimalik, aga see ei ole alati nii. Sõprus on eriline ja ainulaadne ning mehe ja naise vaheline sõprus veelgi erilisem, sest seda ei saa võrrelda mehe ja mehe või naise ja naise vahelise sõprusega. Sõprus minu praeguste lähedaste inimestega on mind muutnud paremaks inimeseks. Sõprus peabki seda inimestega tegema, sest mida rohkem me suudame näha maailma läbi teiste silmade, seda paremad inimesed me oleme. Sõprus on see, kui sa võtad inimest sellisena nagu ta on, mitte ei hakka teda muutma ja oma arvamust peale suruma. (Ka abielus peab olema sõprus, sest see tagab suhte püsimise ja vahel paneb kainemalt mõtlema.) Sõber hakkas mulle meeldima sellisena, nagu ta oli. Las ta siis jääb selliseks.
Btw, sõber ja sõber ei pea alati magama. Võtke teadmiseks.
Sõprus on armastus ilma tiibadeta. Ilma särtsuta.
Kadedus rebib sõpruse tükkideks.
Ma ju tean, et vanaema ei valetaks mulle.
Aitäh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar