"Sa ei suudlnudki Kuud, hoopis mingit muusikut..." Irf. Ja täna oli raamatukogus mingi suuremat sorti koosolek, sestap ei hakanud ma häälekalt sõna võtma teemadel "Kati & Mehed." Või oleks see just hea olnud? Kessedakülloskaksenamöelda? Aga emmel oli küll süda kergem, kui ma rahumeelsemalt sületäie raamatutega läbi vihma koju jõudsin. Puhas rõõm oli näha võltse naeratavaid nägusid.
Kas ma olen normaalne, kui ma söön suuuuuure taldrikutäie soolast hapukapsast ära ja ampsan ühe mandli peale? Oi, aga äkki olen ma hoopis mõnest abielumehest rase ja sellepärast söön igast kräppi? :O See oleks ju ka omaette toredus. Kui mind nähakse lähitulevikus rasedate pükse ostmas, sis võite keelepealad valla lüüa. Aga muide,minu pepu ei kanna suurust XS.
Hakkasin mõtlema, et kaua aega järjest on mul olnud need prillid, mis mul hetkel ninal kükitavad. Kokku sain loetud vist 4 aastat. Mingi võimalus on, et see arv on 5. Loomulikult on minu visa miinus kasvanud, aga prilliost lükkub puht majanduslikel põhjustel pimedasse viisaastakusse. Eile olin arvuti ees, kissitasin silmi, ise mõeldes, et nüüd jään vist juba puhta pimedaks. :) Mingite minutite pärast avastasin ma, et prillid vedelevad ju patjade ja raamatute vahel voodis. Õnneks läätsedega on mu maailm värvilisem ja selgepiirilisem!
Mul on tarvis teha endale üks kuni mitu To Do listi.
PS! Et oleks väga hea,peab enne olema väga halb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar