Materialistliku maailma suurimaks patuks ei ole mitte sõltuvus füüslistest esemetest, vaid väikeste naudingute unustamine. Need kaks on, tõsi küll, omavahel seotud, kuid sellegi poolest erinevad. Oluline ei ole karjäärikeskse maailma juures see, mis on lisandunud, vaid see, mis on kadunud- igapäevaste detailide väärtus ja argised mõnud. Rohkem kui poole maailma jagu inimesi on stressis, kuna on unustanud siira ja lapsiku rõõmu hommikuse une soojuse, meeldiva lõhnaga seebi, värske lugemata ajalehe või vana kojamehe üle, kes iga päeva algul nohisedes treppi pühib. Mured ja raskused on elus kõigil, rõõmud niisamuti. Esimesed leiavad meid vastu tahtmist, teisi tuleb aga veidi otsida. :)
Hedonism kui termin on aja jooksul omandanud tugeva seksuaalse alatooni, mis ei ole meelelisi naudinguid väärtustava elukäsitluse kohta küll päris vale, kuid võib siiski kitsendada hedonismi tegelikku olemust. Samuti on stereotüübid maalinud hedonistliku elustiili sildi alla pildi ennastunustavast ja egoistliust elust, mille harrastajad on ööpäev läbi alasti, ebakained ja maniakaalselt õnnelikud.
Tegelikkuses hõlmab hedonism(mida eesti keeli võiks nimetada nt. naudingukunstiks) tervet hulka väliseid tunnuseid ja tihedat sisemist filosoofiat, mis oma mõttekäikudega püüab leida tee samasse kohta, kuhu kõik teisedki ideoloogiad- õnneni.
Olegem ausad, tegelikult ei peitu nauding rahas, meelemürkides ega surematus loomingus. See on meeleseisund, mis võimaldab positiivse energia vastuvõttu inimestelt ja olukordadest; see on oskus, mida igaühel ei ole, kuid mis sellegipoolest on õpitav. Teadlikult oma meelte tundlikkust arendades ja sihilikult väikesi argipäevaseid rõõme otsides võibki lõpuks jõuda hedonistliku rahuni ning leida oma tugevuse ja motivatsiooni.
Minu tänase päeva väike argine rõõm: Põõnasin poole neljani :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar