Mida päev edasi, seda enam mu varbad külmetavad. Praegu on nad veel roosad ja elujõulised, aga kui see pakane ja tuuline ilm veel kaua kestab, siis peab neile sooja õhku peale puhuma ja õe kootud villased sokid jalga sikutama.
Nina Simone laulab Summertime and the livin's easy oma võrratu bluusi-häälega fish are jumpin', and the cotton is high ja pühitseb suve viimaseid päevi one of these mornin's you goin' to rise un singin', then you'll spread yo' wings an' you'll take the sky.
Selleks aastaks on suvi minu jaoks läbi- otsa lõppenud- lahkunud, koos palavuse ja bikiinidega. M. ütles, et mustikad on otsas (ja mina ei saanud ühtegi, lepin siis nende Poola organic omadega, mis isegi suud ära ei määri) ja nüüd võib jõhvikaid korjata. No näed sa siis. September tahab juba uksele koputada ja aeg on mõelda õppimise ja arenemise peale. (Hea sõber kinnitas mulle paar päeva tagasi, et taandarengut loetakse jätkuvalt arenguks ja mul pole paanikaks põhjust) Kursakaaslased alustavad oma teist aastat kuue päeva pärast ja minu õppimisega seotud kuupäevad saavad loodetavasti homme lõplikult paika pandud.
Kell on kohe kaks öösel, aevastamine ja peavalu ei lase magada. KÜLMAD VARBAD. Südamekujuliselt peenrast korjatud saialilled, mis sai kohvrisse pakitud, peaksid mu tervise eest hoolt kandma. Panin tee kolm tundi tagasi tõmbama ehk siis nüüd oleks õige aeg juua. Aa, ja veekeedukannule suutsin ma ka midagi teha, sest vett see kannuke enam ei keeda ja lekib ka imelikult. Lisaks sellele ei näita toidukaal enam numbreid, aga selles süüdistan ma rohkem patareisid kui iseennast. Oma nõiajoogi-raviteede jaoks keetsin vett nagu ennemuiste sai tehtud- kopsikuga pliidi peale ja vesi keema. Kui vaarikatee pakike külma vette pista, siis kümne minutiga tekib päris teemaitseline jook- elame, õpime!
Ja vennanaisele- mõlemas kõrvas kaks auku. E. arvas, et see on kaval viis, kuidas Kati rohkem ehteid saab, et mida rohkem auke, seda enam on kivikesi vaja. Iciccicc!
Maagilist ööd ja imelist päeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar