Elu siin leti taga on ikka tükk maad huvitavam, kui palavas serverkas ringi joosta ja terve saalitäie sööjatega jaurata. Vähemalt täna tundub nii! :)
Igatahes... Üks perekond käis meie lossiga tutvumas ning nende pereema sattus vaimustusse meie miljööst, tornist, ajaloost ja rohelisest raamatust. Pool tundi rääkisime tema suguvõsast ja vanavanavanavanematest, kes olid pärit Rootsist. Peale seda, kui nad olid terve perega tornis ära käinud ja vaadet nautinud, tuli see naine taas juttu rääkima. Teda huvitas, et kas me põletame kuskil spetsiaalseid viirukeid või kasutame mingit lõhnainet... Ta ütles, et ta tunneb siin mingit eriliselt meeldivat lõhna. Viimane lause oli see, et juba suuperäraste inimeset ja omapärase ning imelise lõhna pärast tulevad nad kunagi siia tagasi. Mees veel kõrvalt hõikas, et näiteks pulma-aastapäeva veetma. :) Nii armas.
Ja loo tõeline sisu peitub sis selles, et enne klientide tulekut kreemitasin ma hoolega oma käsi. Ja see meeldiv lõhn, mida kliendid tundsid, tuli minu küljest. :) Nüüd sis tean, et tänu minule tulevad nad kunagi tagasi.
Alati polegi kreemitatud käed nuhtluseks! (Välja arvatud sis, kui on vaja kiiremas korras mõni vahuveini pudel avada. Its its.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar